Olukord tööturul püsib stabiilsena
Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive määr 65,6% ja tööjõus osalemise määr 70,4%, teatab Statistikaamet. Aastaga on tööturule lisandunud 8300 inimest, milles mängib suurt rolli mitteaktiivsete arvu vähenemine. Võrreldes 2015. aastaga on tööturul mitteaktiivsete arv kahanenud 9700 inimese võrra.
Töötuse määr kasvas 2016. aasta IV kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga 0,2 protsendipunkti. Töötute arv kasvas 2016. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1200 inimese võrra. Tööhõive määr püsis 2015. aasta IV kvartaliga samal tasemel ehk 65%.
2016. aastal oli Eesti tööturul hinnanguliselt 691 400 majanduslikult aktiivset inimest, kellest 644 600 olid hõivatud ning 46 700 töötud. Töötuse määr kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 0,6 protsendipunkti. Töötute arv on alates 2011. aastast kahanenud, kuid kasvas 2016. aastal eelmise aastaga võrreldes 4400 inimese võrra. Töötute arv kasvas mitteaktiivsete inimeste arvu vähenemise tõttu, milles osaliselt mängib rolli töövõimereform.
2016. aastal oli Eestis 26 400 töötut meest ning 20 400 töötut naist. Kuigi 2016. aasta II ja III kvartalis toimus tööturul aktiivsete inimeste arvu kiire kasv, siis 2016. aasta tervikuna suuri muutusi tööturule ei toonud.
Tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus kasvas 2016. aastal võrreldes eelmise aastaga ühe protsendipunkti. Kuigi 2016. aastal ei toimunud hõivemäära kasvus suurt muutust, kasvas see siiski nii meeste kui ka naiste seas, vähendades hõivelõhet 0,4 protsendipunkti ning jõudes 7,6 protsendipunktini. 25–49-aastaste seas oli hõivelõhe 2016. aastal 12,7 protsendipunkti, mis on 0,8 protsendipunkti kõrgem kui 2015. aastal.
2016. aastal oli Eestis 290 800 mitteaktiivset tööealist ehk 15–74-aastast isikut, mida on ligi 10 000 võrra vähem kui 2015. aastal. Mitteaktiivsuse peamised põhjused on jätkuvalt pensioniiga, pooleliolevad õpingud ning haigus või puue.
Kuigi nii naiste kui ka meeste seas on enimlevinud mitteaktiivsuse põhjus pensioniiga, siis 2016. aastal vähenes naiste seas kõige rohkem pensioniealiste mitteaktiivsete arv, samas kui meeste puhul vähenes enim haiguse või puude tõttu tööturult eemale jäänud inimeste arv. Peamises tööeas 20–64-aastaste mitteaktiivsete arv vähenes 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 6000 inimese võrra, jõudes 2016. aastal 144 600 inimeseni, mis on ühtlasi väikseim mitteaktiivsete 20–64-aastaste arv pärast taasiseseisvumist.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hõivelõhe on tööhõive määrade vaheline erinevus protsendipunktides. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.