Ideaalsel turul valitseb täielik konkurents – nii postuleeritakse majandusteooria õpikutes. Kõik on kõigi vastu ja igaüks võitleb üksnes iseenda heaolu maksimeerimise nimel. Õnneks on päris elu märksa huvitavam kui majandusõpikus kirjeldatu ning edu võib saavutada ka ühiselt tegutsedes. See võib osutuda iseäranis vajalikuks praeguses keerulises majandusolukorras. Statistikaamet uuris, mis piirkondades teevad Eesti ettevõtted koostööd.

Statistikaamet ootab valimisse sattunud ettevõtetelt andmeid iga-aastase majandusandmete küsimustikuga EKOMAR, mille põhjal koostatakse ettevõtluse ülevaateid ja hinnatakse majanduskasvu.

Kas palgaralli lõpp paistab? Kui teravalt on päevakorral keskkonna hoid ja säästlikum tarbimine? Anname ülevaate teemadest, mis pälvisid möödunud kevadel Eesti statistikaelus kõige rohkem tähelepanu.

Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

Juuni alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse esimesed tulemused. Esmalt selgus Eesti rahvastiku täpne paiknemine ja soo-vanusjaotus. Juulis saame teada, millistes eluruumides eestimaalased elavad. Rahvaloenduse erinevate andmete avaldamine jätkub teemade kaupa kuni aasta lõpuni.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 22%, import aga langes 10% võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi teenuseid esimeses kvartalis 2 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest.

Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Toimeaine kogusesse ümberarvestatuna turustati Eestis 2021. aastal 894 tonni taimekaitsevahendeid. See on suurim aastane taimekaitsevahendite kogus, mida on Eestis läbi aastate turustatud. Enamiku müüdud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport aprillis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 4% ning import 31%. Impordi kiirem kasv suurendas oluliselt kaubavahetuse puudujääki, mis ulatus aprillis 542 miljoni euroni.

Statistikaameti andmetel peatus aprillis majutusettevõtetes ligi 236 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 300%. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide* arv.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 1,9% ning võrreldes eelmise aasta maiga 20,0%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 15,7% ja teenused 28,8% kallimad.