Mis lugu kujuneb sel aastal majanduses läbivaks?
Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?
Koroonaviirusega kaasnenud eriolukorra tõttu 2020. aasta kevadel tabas Eesti majandust teises kvartalis suurim langus pärast 2009. aasta kriisi. Aasta teises pooles olukord juba paranes ja majanduslangus aeglustus. Kokku langes Eesti majandus 2020. aastal 3%.
Johtuvalt langusest oli järgneval, 2021. aastal majandusel tublisti ruumi kasvada. See väljenduski aastaringses kiires kasvus, mille tulemusel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) 8,3%, ületades ka koroonaeelse taseme. See oli ühtlasi ka üks kiiremaid majanduskasve kogu Euroopas.
Soodsate olude tõttu hakkas 2021. aasta keskel jõudsalt kiirenema aga hinnakasv. Aasta lõpus oli inflatsiooni tunda eelkõige energiahindades. Kui jooksevhindades kasvas neljandas kvartalis SKP 19,2%, siis arvestades hinnamõjusid, oli reaalkasv vaid 8,6%. Hindade tõus on jätkunud ka sel aastal ja mais kasvasid tarbijahinnad võrreldes eelmise aasta sama kuuga Eestis juba 20%.
Hinnatõusu jälg majandusnäitajatele
Kiire hinnatõus kujunebki suure tõenäosusega selle aasta läbivaks looks. Juba on see jätnud oma jälje esimese kvartali majandusnäitajatele. Jooksvates hindades suurenes SKP koguni 19,7%, mis on kõrgeim näitaja enam kui viimase 20 aasta jooksul. Kuid sellest kasvust enamuse moodustas kaupade ja teenuste kallinemine, mille tõttu oli meie majanduse reaalkasv 4,3%. See on iseenesest korralik kasvutempo, mis iseloomustas Eesti majandust ka enne koroonakriisi.
Vaadates pelgalt ettevõtete jooksvaid andmeid, on numbrid uhked. Majutuses ja toitlustuses kasvas lisandväärtus 79%, energeetikas 49%, infos ja sides 33%, ehituses samuti 33%. Vaid finants- ja põllumajandussektoris jäid lisandväärtused sisuliselt eelmise aasta esimese kvartali tasemele. Kui aga võtta arvesse ka hinnamuutused, muutub pilt drastiliselt. Majutuse ja toitlustuse kasv jääb 81% juurde, mis on ka mõistetav, arvestades raskeid aegu, millest see sektor pole siiani täielikult väljunud. Vaatamata heale kasvule moodustas esimese kvartali lisandväärtus selles sektoris vaid 85% 2019. aasta esimese kvartali tasemest. Mujal on hindade tugevat mõju aga selgelt näha. Energeetika reaalmuutus oli -26%, infos ja sides 24% ja ehituses -2%.
Kahanevad lisandväärtused ei tähenda samas seda, et tootmis- ja tarbimismahud langeksid. Selle taga peituvad hoopis kiirelt kasvanud kulud. Toorainete ja materjalide puudusest tingitud hinnatõus mõjutab tootmist ikka kiiremini, kui selle mõju tarbijateni jõuab. Kiire hinnatõus ja selle võimalik jätkumine on jõudnud ka ettevõtjate ootustesse. Märgatavalt kasvasid esimeses kvartalis just tooraine ja materjalide varud. Kui varud kokku kasvasid rekordiliselt ligi 500 miljonit eurot, siis tooraine ja materjal moodustas sellest peaaegu poole.
Ettevaatlikkus tuleviku suhtes väljendub ka investeerimises. Esimese kvartali kogu investeeringute maht jäi 2020. aasta sama perioodi tasemele. Võrreldes toonase ajaga on kasvanud eelkõige arvutitarkvara ja transpordivahendite investeeringud, mis kõnelevad meie IT- ja transpordisektorite heast käekäigust.
Info ja side on olnud juba aastaid üks majanduskasvu peamisi allikaid ja logistika on saanud hoogu rekordilistest väliskaubandusmahtudest. Muudes põhivaraliikides näeme kas varasema taseme püsimist või isegi mõningast langust. Nii näiteks oli tänavu esimeses kvartalis eluruumidesse vähem investeeringuid kui eelnevatel aastatel.
Samas on eelmise kahe aasta jooksul olnud eluruumidesse tehtavate investeeringute maht tavapärasest oluliselt suurem. Võimalik, et sellest võib välja lugeda muutusi inimeste tarbimisharjumustes. Eratarbimises kaasnes koroonaga suurem tagasilöök vaid korraks 2020. aasta teises kvartalis, kui kehtis eriolukord. Üsna kiirelt järgnes sellele juba taastumine ja ka tänavu esimeses kvartalis kasvas eratarbimine vaatamata inflatsioonile 8,3%. See tempo oli isegi veidi kiirem kui aasta lõpus.
Küll aga muutis koroonaaeg oluliselt seda, mida tarbitakse. Koduseks jäädes hakati keskenduma rohkem kodukuludele – remontimisele ja sisustamisele. Nüüd aga on viimastes kvartalites olnud selgelt näha piirangute järkjärgulise kadumise mõju. Eelkõige on suurenenud kulutused transpordile, rõivastele ja jalatsitele, vaba aja veetmisele ja kultuuri tarbimisele, hotellidele ja restoranidele.
Hea märk on see, et alates eelmisest majanduskriisist on inimeste säästud pidevalt kasvanud ja Eesti kodumajapidamiste finantsvõimekus ajas aina paranenud. Koroonakriiski on näidanud, et võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eesti majandus olnud väga kohanemisvõimeline ja kiirelt reageerinud muutuvatele oludele.