Kus teevad ettevõtted koostööd?
Ideaalsel turul valitseb täielik konkurents – nii postuleeritakse majandusteooria õpikutes. Kõik on kõigi vastu ja igaüks võitleb üksnes iseenda heaolu maksimeerimise nimel. Õnneks on päris elu märksa huvitavam kui majandusõpikus kirjeldatu ning edu võib saavutada ka ühiselt tegutsedes. See võib osutuda iseäranis vajalikuks praeguses keerulises majandusolukorras. Statistikaamet uuris, mis piirkondades teevad Eesti ettevõtted koostööd.
Ettevõtluses on ärihuvid esikohal – eesmärk on teenida võimalikult palju tulu võimalikult madalate kulude juures. Ühelt poolt tähendab see võitlust turuosa nimel. Teisalt ei konkureeri samas piirkonnas tegutsevad ettevõtted mitte ainult tarbijate, vaid ka tootmistegurite (tööjõud, maa) pärast. Spetsiifiliste teadmiste ja oskustega töötajaid igale poole ja kõigile ei jätku.
Sageli on aga lõppkasu palju suurem koos tegutsedes. Olgu selleks näiteks ühised investeeringud või uuringud, oskusteabe jagamine – üksikule ettevõttele lasuvad kohustused vähenevad, aga kasu mitte. Koostööst võib kasu saada ka siis, kui ettevõtted tegutsevad väärtusahela eri osades. Ühe ettevõtte töö tulem või tootmisjääk võib olla teise sisendiks (näiteks sõnnik leiab kasutust taimekasvatuses). Samuti soodustavad kõrgelt tasustatud töökohad piirkonnas nõudlust mitmesuguste toodete ja teenuste vastu (toitlustus, iluteenused, lapsehoid jne). Koos tegutsedes tekib sünergia: kaks pluss kaks võib anda tulemuseks viie.
Koostöö tugevusele kõikehõlmavat mõõdikut leida pole lihtne. Katsumus oleks midagi sarnast nagu mõõta armastust. Teostatavam võimalus on keskenduda nähtuse ühele tahule ning sedapuhku vaatasime, kui tugevad on ettevõtete koostöösidemed piirkondlikul tasandil. Aluseks on käibedeklaratsiooni lisa KMD_INF andmed ettevõtete vahel toimunud (vähemalt 1000-euroste) tehingute kohta.
Raha liigub Tallinna kaudu
Kaardil on näidatud samas kohalikus omavalitsuses tehtavate tehingute osatähtsus. Pilt on üsna kirju ja täiesti selget geograafilist seaduspära ei joonistu.
Tõenäoliselt on asukohast märksa olulisemad muud tegurid, näiteks tegevusala. Tipus on mõistagi Tallinn, kus pea kaks kolmandikku tehingute väärtusest moodustavad tehingud teiste Tallinna ettevõtetega. Järgneb tükk tühja maad ja siis Toila vald ligi kolmandiku suuruse osatähtsusega. Naaberlinnas Narva-Jõesuus on aga näitaja väikseim, kõigest 2%. Geograafilised tegurid mängivad tõenäoliselt rohkem rolli osatähtsuselt järgmistes kohalikes omavalitsustes: Saaremaal ja Ruhnus, aga ka Narva linnas. Kõigis neis ületab näitaja 30%. Tallinna tähtsus joonistub välja ka naabervaldades – kõigis jääb sama valla tehingute tähtsus väikeseks.
Kui vaadata maakonniti, kus ettevõtete tehingupartnerid paiknevad, siis kõigi maakondade ettevõtetel joonistub olulisimana välja Harju maakond. Mitmes maakonnas toimub enam kui pool tehingute väärtusest Harju maakonna ettevõtetega. Mõningal juhul võib Harju maakonna lähedale küündida üksnes sama maakonna näitaja, näiteks Tartu maakonnas (36%).
Kui maakonniti võis tunduda, et teatud juhtudel võib esineda geograafilist mitmekesisust, siis kohalike omavalitsuste vaates selgub Tallinna tegelik võim. Mõõdukat tähtsust omavad Tartu Lõuna-Eestis ja Pärnu Lääne-Eestis, aga muud juhtumid jäävad juba madalamaks.
Mis soodustaks koostööd?
Eelnev näitas, et raha liigub peamiselt ikka Tallinna kaudu ning piirkondliku koostöö tegemises on arenguruumi. Mis parandaks olukorda? Üks olulisem tegur on kindlasti ühine eesmärk. Viimased kuud on näidanud, et iseäranis väärtuslik ja tulemuslik on see riigi kaitsmisel. Loodame, et meie jaoks nii ränka väljakutset ei teki ja saame keskenduda positiivsematele aspektidele.
Kahtlemata on konkurents edasiviiv jõud, aga edukas toimimine nõuab ka koostööd ja see võiks Tallinna suuna asemel toimuda tunduvalt enam kohalikul tasandil. Piirkondlikult võiks ühine eesmärk olla kohaliku elu edendamine, n-ö oma asja ajamine. Kohalikel on siin eelis nii asukohaliselt kui ka tunnetuslikult – päris õigest seto või mulgi asja ajamisest saavad aru üksnes setod või mulgid.
Iseärasused aitavad esiteks kujundada piirkonna brändi, mis on abiks müügil. Lisaks ärgitavad eri tegurid ettevõtjaid panustama ka väljaspool puhtärilisi raame. Nendeks mõjuriteks võivad olla kontaktid, traditsioonid, kohusetunne või lihtsalt soov elada paremas elukeskkonnas.
Kuidas võiks koostöö kohalikul tasandil aja jooksul muutuda? Viimaste aastate negatiivsused, nagu viirus ja sõda on segi paisanud paljud varasemad tarneahelad. Ühes sellega tekivad eeldused aluspõhimõtete muutumiseks ja regionaalsete tarneahelate tähtsus võib kasvada globaalsete arvelt. See omakorda võimaldaks laialdasemat sama piirkonna ettevõtete koostööd. Piisav tegutsemisruum ja võimalused ootavad ettevõtteid, kes neid nutikalt ära kasutaks.