Eelmisel nädalal sai valmis statistikaameti 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse veebileht. Värsket visuaalset identiteeti kandev leht koondab kõik loendust puudutavad teemad mugavalt ühte kohta ja mis peamine, aitab olulise info ka kiiresti üles leida.

Eestis on 47 linna, kuid mitu neist suudad sa koheselt nimetada? Lihtne ülesanne see arusaadavalt ei ole, sest ilmselt ei ole paljud kõiki neid isegi külastanud. Teeme väljakutse aga veelgi põnevamaks: Eestis on koguni 17 linna, mille nimi on vähemalt viie naise või mehe perekonnanimi. Mitu neist suudad sa nüüd täppi panna?

Koroonakriis on Eestis varsti juba ligi aasta kestnud, mis muuhulgas tähendab võimalust teha kriisi mõjudest esmaseid andmetel põhinevaid majanduslikke järeldusi. Praeguseks on andmetesse jõudnud viiruse tõrjumise meetmetest tulenevad koondamised ja käivete kahanemised. Selgunud on enam kannatada saanud sektorid ja majanduskorraldus on paljuski muutunud.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed annavad kinnitust seniste trendide jätkumisele. Tegevusalade lõikes saab üsna selgelt eristada, et võrreldes eelmise aastaga on palju töösuhteid kadunud majutuse ja toitlustuse ning juurde tekkinud info ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Maakondade puhul see päris nii ei ole, kuid siiski on neid, kes on kaotanud ja kes on võitnud.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab nii koduturule kui ka ekspordiks Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2020. aasta novembris võrreldes oktoobriga 1,0% ja langes võrreldes eelmise aasta sama kuuga 0,9%.

Jõulupühad on peagi käes ja paljudel juba jõulupuudki tuppa toodud ning ehitud. Vaatasime eelmiste aastate väliskaubanduse andmetest järele, milliseid iseloomulikke jõulukaupu kõige rohkem Eestisse tuuakse ja millised enim riigist välja rändavad.

Möödunud aasta jääb ilmselt kõigile meelde ja mitte just heas mõttes. Maailma laastavad jätkuvalt nii viirus kui ka selle leviku tõkestamiseks seatud piirangud. Kriisis on valdkondi, mis peavad üsna hästi vastu, kuid paraku ka neid, mis on kõvasti lüüa saanud ja mille kannatused veel kestavad. Viimaste seas on näiteks turismisektor, mille käekäiku lähemalt vaatasime.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2020. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 2,3% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 3,9%.

Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.

Võttes appi Eesti filmiklassika väljendid, siis kõikse töökamad lasteta naised on meitel ja vaat et kõikse targemad naised on meitel. Ent leidub ka seda, millega pole põhjust hoobelda. Eestis on kõige suurem üksikvanemate osa ja suurim palgalõhe.