Kui sulle on antud hääl, siis kasuta seda!
Südasuvisest ajast hoolimata on statistikaametil praegugi käimas mitmed isiku-uuringud, kuhu inimesi juhuvalikuga kaasatakse. Kui kõigile kohustuslik rahva ja eluruumide loendus kõrvale jätta, on isiku-uuringutele vastamine vabatahtlik. Statistikaameti analüütikute sõnul võiks valimisse sattumise korral uuringus osalemine olla elementaarne nagu ka teadmine, et saadud teavet kasutatakse üksnes riikliku statistika tegemiseks, ega anta mitte ühelgi tingimusel kolmandale osapoolele.
Muutus algab iseendast
„Iga vastus on väga oluline, sest iga inimese olukord ja elutee on erinev ning kordumatu. Mitte keegi ei saa kellegi teise vastuseid asendada ja uuringus osalemisest loobumine tähendab, et väga oluline osa tervikpildist läheb kaduma,“ ütleb tööjõu-uuringu eest vastutav statistikaameti juhtivanalüütik Eveli Voolens.
Tööjõu-uuring annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ja elanike majanduslikust aktiivsusest. Saadud andmete põhjal mõõdetakse näiteks tööhõivet, töötust, tööolusid ja inimeste mitteaktiivsust. „Uuringusse on kaasatud tööealine elanikkond, ka ametlikult vormistamata töösuhtega töötajad ja inimesed, kes pole enda töötust registreerinud. See võimaldab näha tööjõust tervikpilti,“ lisab Voolens. Tööjõu-uuringut, nagu ka mitmeid teisi isiku-uuringuid, viiakse sama metoodika alusel läbi teisteski Euroopa riikides, mis annab võimaluse näitajaid paremini võrrelda.
Hetkel on käimas ka kultuuris osalemise uuring, millega kogutakse andmeid kultuuriasutustes käimise, kultuuri kättesaadavuse, kultuuriharrastuste ning üldiste kultuuri puudutavate hoiakute kohta, mis annavad objektiivse pildi kultuurilis-poliitiliste eesmärkide seadmiseks. Iga uuringusse sattunu esindab sarnaselt mitmete teiste uuringutega umbes sadat Eesti elanikku. Seega on igal vastajal vähemalt saja inimese hääl, mis on tark kuuldavaks teha.
„See on muuhulgas hea võimalus aidata juhtida tähelepanu kitsaskohtadele, mida ollakse kogenud. Kui uuringust selgub, et näiteks mõni kultuurivaldkond ei ole kättesaadav kalli piletihinna, ebasobivate lahtiolekuaegade või keerulise ligipääsetavuse tõttu, siis on inimeste hääl kõlanud ning riigile antud märku vajadusest olukorda parandada,“ selgitab statistikaameti analüütik Käthrin Randoja.
Statistika aitab langetada olulisi otsuseid
Leibkonna eelarve uuring on statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo sõnul parim võimalus teada saada, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve. Lisaks pakub uuring teavet näiteks leibkondade koosseisu, elamistingimuste ja püsikaupade kohta. „Leibkondade kulutuste andmeid kasutatakse ka tarbijahinnaindeksi ja SKP arvutamiseks, mis on paljuski meie majanduse kompassinõelaks. Tihti võetakse uuring aluseks, et analüüsida tarbimiskulusid ja jälgida eestimaalaste kulutuste trende,“ täpsustab Müürsoo.
Leibkonna eelarve uuringu käigus kogutakse andmeid leibkonna kulutuste päeviku ja ankeediga. Vastaja jaoks on see ühtlasi võimalus saada väga täpne ülevaade nii isiklikust kui ka pere eelarvest. „Uuringus osalemisel võib olla positiivne mõju inimeste rahatarkusele – kirja pandud kulutused vaadatakse kriitilise pilguga üle ja nii mõnigi kord on saanud sellest harjumus regulaarse pere-eelarve koostamiseks,“ lisab Müürsoo. Esmapilgul aeganõudva paberpäeviku täitmise või selle alternatiivina tšekkide kogumise asemel tuleb seega osata näha uuringus osalemise pikemaajalist väärtust.
Majanduslikult keerulisele ajale kohaselt on just koroonaviiruse täpsema mõju hindamiseks oluline uuringutele tuginev teadmine ühiskonna käekäigu kohta. Näiteks on vajalik kaardistada, kui palju inimesed reisivad ja millised on populaarsemad sihtpaigad. „Isegi kui inimesed liikumispiirangute ajal või pärast seda ei reisinud, siis on oluline see info edasi anda, mitte jätta küsitlusele vastamata,“ ütleb turismi uuringu eest vastutav statistikaameti analüütik Katriin Põlluäär.
Koroonakriisi alguses ilmnes, et mitmed inimesed ei nõustunud uuringus osalema seetõttu, et kartsid kriisipiirkondades reisimisele järgneda võivat kontrolli. „See on põhjendamatu hirm, sest isikustatud andmeid ei jagata mitte kellelegi. Kui elanikud aitavad oma vastustega riiki, peab riik aitama oma elanikke. Nii võimaldavad turismi uuringuga saadud andmed tuvastada probleeme ja kavandada tegevusi nende lahendamiseks. Kriisi mõju turismisektorile on olnud ränk ja uuringute tulemustest võib sõltuda nii selle sektori töökohtade saatus kui ka riigipoolse abi suurus,“ lisab Põlluäär.
Statistikaameti isiku-uuringutest käivad hetkel kultuuris osalemise uuring, leibkonna eelarve uuring, SHARE, turismi uuring, tööjõu-uuring ja tööjõu-uuringu prooviuuring. Kõikide isiku-uuringute kohta saab lähemalt lugeda siit. Statistikaameti avaldamiskalendrist on näha, millal mingi konkreetse statistikatööga seotud andmed avaldatakse.
