Otsingu tulemused

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta I kvartalis ligi 10 600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga ei muutunud, ent vähenes 2017. aasta I kvartaliga võrreldes 6%. Vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 viimased viis kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta I kvartalis 1153 eurot ja brutotunnipalk 7,13 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 3,9%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,2 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis ning aastakasv aeglustus neljandat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta IV kvartalis 1039 eurot ja tõusis 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,3%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal ületas keskmine brutokuupalk 1000 euro piiri II ja IV kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis 1163 eurot ja brutotunnipalk 6,91 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,6% ning brutotunnipalk 4,5%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Enamik ehk 64% Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2016. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Endiselt kasvab teenindussektori osatähtsus, mis suurenes enamikus maakondades üle 2 protsendipunkti.

16–74-aastaste internetikasutajate osatähtsus tõusis 2018. aastal 89%-ni, mida on 1 protsendipunkt enam kui aasta tagasi, teatab Statistikaamet. Internetikasutajate seas kasvas eraisikult majutusteenuse broneerinute osatähtsus 4 ja sõiduteenuse kasutajate osatähtsus 3 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis 1119 eurot ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,1%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.

Tänapäeval pole enam üllatav, et IT-seadmete kasutamine on Eestis kujunenud igapäevaelu asendamatuks osaks nii isiku kui ka ettevõtte tasandil. Internet on kättesaadav nii kodus, tööl kui ka liikvel olles. 2016. aastal kasutas Eesti ettevõtetest iga päev arvuteid 96% ja internetti 95%. Valdavalt kasutati interneti püsiühendust, mille allalaadimiskiirus on pidevalt suurenenud. 2016. aastal oli levinuim püsi­ühenduse kiirus vahemikus 10–30 Mbit/s. Paralleelselt püsiühendusega on kiirelt suurene­nud mobiilse interneti kasutamine. 2016. aastal kasutas 74% ettevõtteist töö eesmärgil mobiilset

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.