Vabu ametikohti oli sama palju kui eelmises kvartalis

Endiselt on ametikohtade koguarvus (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) suurim töötleva tööstuse (18%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) tegevusala osatähtsus. Töötlev tööstus ja kaubandus on ka Eesti suurimad tööpakkujad, kus vabade ametikohtade arv on ka kõige suurem. I kvartalis järgnes neile vabade ametikohtade arvu poolest avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala.

2018. aastast kasutab Statistikaamet hõivatud ametikohtade arvu ja ka tööjõu liikumise hindamiseks Maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid, seetõttu suurenes ametikohtade koguarv eelmise kvartaliga võrreldes 8% ja oli tänavu I kvartalis 596 000.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2018. aasta I kvartalis 1,8%, mis oli 0,1 protsendipunkti väiksem kui eelmises kvartalis ja 0,2 protsendipunkti väiksem kui 2017. aasta I kvartalis.

Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli I kvartalis avalikus halduses ja riigikaitses (2,9%) ning finants- ja kindlustustegevuses (2,8%). Madalaim vabade ametikohtade määr oli mäetööstuses (0,2%) ja kinnisvaraalases tegevuses (0,4%).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal (70%), sh Tallinnas (60%). Järgnesid Tartu maakond (9%) ja Ida-Viru maakond (6%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Jõgeva (2,3%) ja Harju maakonnas (2,1%) ja ning madalaim Hiiu maakonnas (0,5%).

I kvartalis oli ligi 30% vabadest ametikohtadest avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli kõrgem riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,1%) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,1%). Kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2,0% ja Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,5%.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2018. aasta I kvartalis ligi 91 100, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 9% väiksem ning eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 16% suurem. Tööjõu käive vähenes eelmise kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses ning suurenes kõige enam avalikus halduses ja riigikaitses. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli I kvartalis suurim hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ja ehituses.

Statistikaamet korraldab vabade ja hõivatud ametikohtade ning tööjõu liikumise uuringut alates 2005. aastast. 2018. aastast kogutakse vabade ametikohtade arvu uue küsimustikuga „Palk ja tööjõud“. 2018. aastal on valimis 8350 ettevõtet, asutust ja organistatsiooni ning üldkogumisse lisati alla 50 töötajaga MTÜd ja SAd.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab Statistikaamet alates 2018. aastast Maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid.

Kuni eelmise aastani avaldas Statistikaamet hõivatud ja vabade ametikohtade arvu kvartali keskmise kuu 15. kuupäeva seisuga, alates 2018. aastast avaldatakse kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv kuu lõpu seisuga. Vabade ametikohtade arv on kvartali keskmine vabade ametikohtade arv kuu lõpu seisuga; kõik kuu lõpul vabad olevad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Alates 2018. aastast on maakondlikud andmed avaldatud uue, kehtiva haldusjaotuse järgi.