Töötatud aja ja palga suhe on parim finants- ja kindlustustegevuses

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.  Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringus vaadeldi muuhulgas töötajate reaalset nädala töötundide mahtu. Täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust tegevusala keskmise brutokuupalgaga kõrvutades selgub, et kõige soodsam reaalse tööaja ja palga suhe on finantsvahenduse ja kindlustuse tegevusalal, kus nädalas töötati keskmiselt 37,4 tundi ning tegevusala keskmine brutokuupalk oli 2010. aastal 1319 eurot.  Soodne palga ja tööaja suhe oli ka info ja side tegevusalal, kus tööaeg oli küll pikem (nädalas keskmiselt 41,2 tundi), kuid ka palk teiste tegevusaladega võrreldes üks kõrgemaid. Palga ja tööaja suhe oli keskmisest parem ka kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning avalikus halduses.  Kõige kehvem on palga ja tööaja pikkuse suhe majutuses ja toitlustuses, aga samuti muude teenindavate tegevuste alal (siia kuuluvad nt kodumasinate parandus, iluteenindus), kinnisvara tegevusalal ning põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses. Põhjused on erinevad — kui põllumajanduses ja metsanduses ning majutuses ja toitlustuses mängivad rolli väga pikad töönädalad, siis muude teenindavate tegevuste ja kinnisvara tegevusalal oli töönädal suhteliselt lühike, ent ka keskmine palk madal.    Ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning selles osales 7000 inimest. Tööaja analüüs põhineb uuringus kasutatud nädalapäevikutel, kus inimestel paluti nädal aega iga päev märkida kellaajaliselt oma reaalsed töötunnid. Nädala töötunnid võisid tavapärasest täistööaja mahust (40 tundi) väiksemaks jääda näiteks ettevõttes ajutiselt piiratud tööaja, puhkuse, haiguspäevade jms tõttu.  Tööaja kohta pikem ülevaade statistikaameti kogumikus "Eesti rahvastiku ajakasutus" artiklis "Tööajamustrid" (ilmus 28.05.2012). Yngve Rosenblad, Statistikaameti analüütik