Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti gümnasistide võistkond tuli rahvusvahelises konkurentsis esikohale

Artikkel
Õpilaste Euroopa statistikavõistluse rahvusvahelises voorus tuli võistkondadel teha riiklikule statistikale tuginedes oma riiki tutvustav video. Vanemas vanuserühmas tunnistati parimaks Hugo Treffneri Gümnaasiumi võistkonna „Radiaator“ video. Võistkonda kuulusid Toomas Roosma, Kertu Liisa Lepik ja Paul Erik Olli. Nende juhendaja oli Kerli Orav-Puurand.

Meist

Sisuleht
Oleme riigi andmete usaldusväärne kodu, anname andmetele tähenduse ja väärtuse. Aitame inimestel mõista ja mõtestada maailma andmete kaudu. Meie uues ülal toodud ühendatud missioonis ja visioonis on esitatud statistikaameti tegevuse olemus: seista kvaliteetsete andmete eest kogu riigis, pakkuda järjepidevalt olulist, usaldusväärset ning tähendusega informatsiooni. Peamise andmetega tegeleva kompetentsikeskusena koordineerime klassifikaatorite ja andmehalduse korraldust riigis. Riiklik statistika on kooskõlas rahvusvaheliste klassifikaatorite ja meetoditega ning erapooletuse, usaldusväärsuse

Mis kasu on statistikaameti andmetest ettevõtjale?

Artikkel
Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.

Liikuvusanalüüs kinnitab – inimesed võtsid piiranguid tõsiselt

Artikkel
Eriolukorra ajal monitoorisime koostöös mobiilioperaatoritega inimeste liikumist ja selle tulemusi saab vaadata kaardil. Tagasivaates võib öelda, et kõige kõrgema nakatumisohu ajal võtsid inimesed liikumispiiranguid üsna tõsiselt.

Eesti noorte piirkondlik portree sai kaante vahele

Artikkel
Statistikaameti ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös valmis artiklikogumik „Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis,“ mis annab ülevaate noortega seotud teemadest maakonna ja omavalitsusüksuse tasandil.

Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale

Artikkel
Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale

Artikkel
Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu