Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Nendeks riikideks on Holland, Taani, Austria, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Suurbritannia ja Küpros. See annab tunnistust liikmesriikide väga erinevast elukvaliteedist ja elatustasemest. Eesti elanikel jääb üle vaid loota, et sissetuleku tõus Euroopa Liidu tasandil kergitaks ka sissetulekut Eestis. Praegu on Eesti elanike sissetulek üks Euroopa Liidu madalaimaid. Millest tunneb Euroopa Liidu riikides vaesuses elav elanik kõige enam puudust ehk millest ta tunneb end olevat ilma jäetud? Eesti kuulub nende riikide hulka, kus vaesuses olija tunneb üheksa toote või teenuse puhul (ootamatud kulutused, puhkus võõrsil, võlgade tasumine, liha ostmise võimalus, toa soojas hoidmine, pesumasina, värviteleri, telefoni ja sõiduauto olemasolu) puudust keskmiselt kahest. Kõige vähem tunnevad ilmajäetust Hollandi, Rootsi, Luksemburgi ja Taani vaesed ning kõige enam Leedu ja Ungari ja Poola omad. Kaks nähtust, vaesus ja ilmajäetus, ei kata täielikult üksteist. Asjadest puudust tunneb ka inimene, kes ei tarvitse suhtelises vaesuses elada. Eestis tunneb nn mittevaene puudust ligikaudu ühest eelpoolloetletud tootest või teenusest, samas Ungari, Poola ja Leedu mittevaesed tunnevad puudust sama paljudest tootest või teenusest kui Eesti vaesed (kahest tootest või teenusest). Seega on ühiskonna paremaks mõistmiseks täiendavalt analüüsitud ka ilmajäetust ja selle tunnetamist elanikkonna seas. Eesti elanik tunneb kõige suuremat puudust puhkusest välismaal. Sellest ilmajäetust tunnistas 57% elanikkonnast. Üle 50% piiri ületajaid oli ka teiste riikide seas. Samas Soome, Hollandi, Rootsi, Luksemburgi ja Taani elanikud puhkusest välismaal puudust ei tundnud ja see oli ilmajäetuse puhul kõige väiksema osatähtsusega. [caption id="attachment_476" align="alignleft" width="420" caption="Elanikkonna osatähtsus, kes tunnistas ilmajäetust puhkusest välismaal "][/caption]   Teise olulise ilmajäetusena nimetasid elanikud hakkama saamist ootamatute kulutustega. Eestis tunnistas 22% elanikkonnast, et neil pole ootamatute kulutuste korral vajaminevat raha. Tegemist on Euroopa Liidu keskmise näitajaga, sest sarnane olukord oli ka Belgia, Hollandi ja Luksemburgi elanike seas. Kõige rohkem (üle 40% nimetas seda) tunnistasid probleeme ootamatute kulutusega hakkama saamisel Küprose, Sloveenia, Slovakkia, Poola, Läti ja Ungari elanikud. Eestis tunneb 21% elanikkonnast puudust sõiduautost. Eesti puhul on see ilmajäetus üks kõrgemaid, seda ületavad vaid Ungari, Slovakkia ja Läti. Enamikus liikmesriikides tundis sõiduautost puudust vähem kui 10% elanikkonnast. [caption id="attachment_477" align="alignleft" width="420" caption="Elanikkonna osatähtsus, kes tunnistas ilmajäetust sõiduautost "][/caption]   Statistikaameti andmetel Eestis elas 2007. aastal suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 4340 krooni. Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Urve Kask, Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Artikli kirjutamisel on kasutatud Alessio Fusco, Anne-Catherine Guio, Eric Marlieri ettekannet „Income Poverty and material Deprivation in European Countries“, mis peeti Euroopa Liidu riikide sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva statistika rahvusvahelisel konverentsil Varssavis 25.–26. märtsil 2010.