Liikuvusanalüüs kinnitab – inimesed võtsid piiranguid tõsiselt

Eriolukorra ajal monitoorisime koostöös mobiilioperaatoritega inimeste liikumist ja selle tulemusi saab vaadata kaardil. Tagasivaates võib öelda, et kõige kõrgema nakatumisohu ajal võtsid inimesed liikumispiiranguid üsna tõsiselt.

Statistikameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra

Eriolukord kuulutati välja neljapäeva, 12. märtsi hilisõhtul ja see kestis 67 päeva. Inimeste liikumise analüüs näitas, et eriolukorra esimesed päevad kulusid uue olukorraga harjumiseks ja elukorralduse muutmiseks. Otsusele järgnenud reede oli liikumises veel üsna tavapärane, nädalavahetusel liiguti aga juba vähem. Uuel nädalal jäid õpilased ja tudengid distantsõppele ja paljud inimesed kodukontorisse ning see mõjutas ka liikumise näitajaid.

Liikuvusanalüüsi kaardil esitatud infole lisaks leiti iga mobiili jaoks peamises asukohas veedetud aeg ja päeva jooksul läbitud vahemaa. Peamises asukohas viibimise aega ja läbitud vahemaad saab vaadata interaktiivsetelt joonistelt nii tööpäeviti kui ka puhkepäeviti. Eriolukorra väljakuulutamise järgselt kasvas märgatavalt paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus ning vähenes inimeste päevane läbitud vahemaa.

Eriolukorra esimesel kolmandikul vähenes liikumine järk-järgult. Kui veebruari lõpus ja märtsi alguses oli tavapärane, et puhkepäevadel võeti võrreldes tööpäevadega ette pikemaid sõite, siis pärast eriolukorra kehtestamist muutus liikumismuster vastupidiseks. Võib arvata, et tööpäevadel liikusid inimesed, kellel oli seda töö pärast vaja teha, puhkepäevadel tehti samuti hädavajalikke sõite ja loobuti külaskäikudest sõprade-sugulaste juurde.

Kõige madalamal tasemel oli tööpäevade liikumine aprilli esimesel nädalal, kui paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus kahel tööpäeval oli 57% ehk võrreldes märtsi esimese nädala tööpäevadega liikusid inimesed siis oluliselt vähem. Päeva jooksul läbitud keskmine vahemaa vähenes tööpäevadel üle 10 kilomeetri ja puhkepäevadel umbes kaks korda. Kõige vaiksem puhkepäev oli eriolukorra ajal esimene ülestõusmispüha, mil ligi kaks kolmandikku inimestest püsis 95% ajast peamises asukohas. Piirangutest kinnipidamine andis ka tulemusi, sest aprilli teises pooles hakkas uute diagnoositud haigusjuhtumite arv oluliselt vähenema.

Teatavasti olid kõige rangemad piirangud kehtestatud Saare maakonnas. Seal läbitud keskmine vahemaa näitab, et enne eriolukorda liikusid inimesed igal nädalavahetusel Saaremaale ja tagasi. Sellest trendist moodustuvad allolevale joonisele M-tähe kujutised. Pärast eriolukorra kehtestamist ei saadud enam selliseid reise teha ja läbitud vahemaa vähenes Saare maakonnas tunduvalt. Maakondade võrdluses oligi kõige suurem muutus liikumises Saaremaal ja Hiiumaal. Kui 8. mail lõppesid liikumispiirangud saarte ja mandri vahel, taastusid nädalavahetuse sõidud peaaegu eriolukorraeelsel tasemel.

Aprilli teises pooles ja mais hakkasid inimesed iga nädalaga aina rohkem ringi liikuma. Eriolukorra viimasel kahel nädalal olid tööpäevade ja puhkepäevade liikumismustrid juba üsna sarnased tavapärasele: puhkepäevadel läbitud keskmine vahemaa ületas tööpäevade oma. Kõige kõrgema taseme saavutas eriolukorraaegne liikumine 9.–10. mai nädalavahetusel, millele aitas kindlasti kaasa emadepäev ja väga soe ilm. Sellegipoolest ei saavutatud eriolukorra lõpuks veel märtsi alguse liikumise taset ja kuigi, inimesed olid kodus olemisest tüdinud, peeti siiski piirangutest kinni.

Mobiiliandmetest oli veel võimalik analüüsida, kuidas muutus mobiilide hulk piirkonnas pärast eriolukorra kehtestamist ja kuidas see varieerus peamise asukoha järgi tööpäevadel ning nädalavahetustel. Mobiili peamine asukoht määratakse selle järgi, kus mobiil päeva jooksul kõige enam viibib. Enamasti näitab peamine asukoht kodu asukohta, aga kui inimene on pikalt tööl, võib peamiseks asukohaks olla ka töökoht.

Eesti kahes suuremas linnas, Tallinnas ja Tartus, vähenes pärast eriolukorra kehtestamist elanike arv ning tööpäeviti oli neis linnades rohkem inimesi kui puhkepäevadel. Enamik väiksemaid omavalitsusüksusi  sai aga viibijaid eriolukorra ajal juurde ja samuti oli seal puhkepäeval viibijaid rohkem kui tööpäevadel. Elanike arvu vähenemine näitab, et paljud Tallinna ja Tartu elanikud otsustasid eriolukorra veeta suvekodus või mujal, linnast eemal. Kõige rohkem said eriolukorra ajal inimesi juurde Alutaguse, Antsla, Haljala, Hiiumaa, Kastre, Kuusalu, Lääne-Nigula, Lääneranna, Mustvee ja Peipsiääre vald.

Statistikaameti liikumisanalüüs sai teoks koostöös ettevõtetega Telia, Elisa, Tele2 ja MindTitan. Tänu neile saime analüüsi süsteemi kahe nädalaga tööle ja hoidsime seda eriolukorra lõpuni iga päev toimimas.

Taustteave

Liikumisanalüüsi meetodi kirjeldus

Mobiilioperaatorid kasutavad koostöös statistikaametiga välja töötatud meetodit, mis tagab liikumisanalüüsi usaldusväärsuse ja võrreldavuse.

Mobiilioperaatorid tegid igaüks eraldi liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena enda mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist 2020. Operaatorid arvutasid iga anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete ajalooliste andmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikumisanalüüs on vaid Eesti-sisene ega näita, millistes välisriikides on Eesti inimesed viibinud või viibivad.

Tulemused üldistati kohalike omavalitsusüksuste alusel ja võimaluse korral ka detailsemalt (nt Tallinnas ning Tartus asumite järgi). Järgmisena vaatas statistikaamet mobiilioperaatoritelt laekunud koondandmed üle ja arvutas kogu Eesti paiksusmäära, mille põhjal valmisid väljavõtted, nt „XXX piirkonnas on 87% mobiilidest paiksed“. Seejärel visualiseeris ettevõte Positium liikumisanalüüsi tulemused ja esitas need Eesti kaardil.

Valitsuse kriisikomisjoni tellitud liikumisanalüüsi eesmärk on uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks. Ühtegi teist ülesannet nende anonüümsete andmete alusel ei lahendata. Liikumisanalüüsis kasutatud andmete säilitamise aeg on piiratud eesmärgi saavutamise ja eriolukorra lõppemisega. Pärast projekti lõppu kustutatakse kõik andmed.

Liikumisega seotud kiirstatistka leiab statistikaameti kodulehelt.