Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

Artikkel
Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Kaugtöö võimalused ja arengud Eestis

Artikkel
Kaugtööd tegevate hõivatute hulk Eestis on jõudsalt kasvanud, seda eriti viimastel aastatel. 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Kuidas on kaugtöö osatähtsus ajas muutunud, kirjutasid kodukontoris kaugtööl olles statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.

Jagatud lapsed ja jagatud vanemad

Artikkel
Eesti on Euroopas juba aastakümneid silma paistnud suhteliselt suure lahkuminevate kooselude arvu poolest. Ühtlasi tähendab see, et siin on sarnaselt teiste Põhjamaadega küllaltki palju kärgperesid ja lapsi, kelle vanemad ei ela üheskoos. Et saada rohkem teada selliste laste ja vanemate kohta, kes ühes majapidamises ei ela, uuriti 2021. aasta sotsiaaluuringus (nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides) muuhulgas kärgperede elukorralduse kohta.

Suhtelises vaesuses elas eelmisel aastal 284 300 Eesti elanikku

Artikkel
Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 21,7% ja absoluutses vaesuses 2,4% Eesti elanikkonnast, teatab statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes 2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti ja absoluutset vaesust kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti.

Mõisted

Sisuleht
Amet põhitöökohal Asutuse (institutsiooni) liik Eluruum Eluruumi omanik Eluruumi pind Eluruumi tüüp Emakeel Hõiveseisund Leibkond Maja ehitusaeg Kodakondsus Kohaliku keelekuju, murde või murraku oskus Kutse-, ameti- või erialaharidus Kõrgharidus Peamine elatusallikas Pikaajaline haigus või terviseprobleem Pikaajaline terviseprobleemist tingitud igapäevategevuse piiratus Põhitöökoha asukoht Põllumajanduslik kodumajapidamine Püsielukoht Rahvus Seaduslik perekonnaseis Seisund põhitöökohal Sugulussuhted leibkonnaliikmete vahel Sünnikoht Sünnitatud laste arv Tehnovarustus Tubade arv eluruumis Usk

Mõisted

Sisuleht
Ajateenija Ajutise kohaloleku kestus Ajutise äraoleku kestus Ajutiselt kohalolev rahvastik Ajutiselt äraolev rahvastik Ametiala Eestis ajutiselt viibiv rahvastik Elatusallikas Elukoht Eluruum Eluruumi asustatus Eluruumi kasutamise alus Eluruumi omanik Eluruumi pind Emakeel Faktiline rahvastik Haridus Hoone Hoone ehitusaeg Hoone liik Institutsioonleibkonna ajutine liige Institutsioonleibkonna alaline liige Isiku staatus leibkonnas Kodakondsus Laps leibkonnas Lapse vanem Leibkond Leibkonna koosseis Leibkonna liik Leibkonna suurus Linnade rahvastik Loendusmoment Majanduslikult aktiivne rahvastik

Iga kümnes laps kogeb materiaalset ilmajäetust

Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal 0–17-aastaste materiaalse ilmajäetuse määr 10,7% ja seda koges ligi 26 600 last. Materiaalset ilmajäetust kogevate lastega leibkondadest 37%-l nappis raha ettenägematuteks kuludeks ning iga neljas selline pere ei saanud endale võimaldada kord aastas nädalast puhkust kodust eemal.

Suhtelises vaesuses elas mullu 295 000 Eesti elanikku

Artikkel
Suhtelises vaesuses elas 2017. aastal 22,6% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes 1,6 protsendipunkti.