15. detsembril saatis statistikaamet teavituskirjad andmeesitajatele, kellelt oodatakse 2024. aastal andmeid ettevõtte või asutuse tegevusega seotud näitajate kohta.

Hea statistikasõber! Aitäh, et oled püsinud sel aastal koos meiega statistikalainel. Imelist jõuluaega ja head uut andmeaastat!

Lõppevat andmeaastat jäävad iseloomustama üha süngemaks kiskuvad majandusnäitajad ning tehisintellekti jõuline pealetung. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee selgitab, mis on andmete tuumväärtus ning kuhu statistika tegemine liigub.

Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda eelkõige Tallinna osakaalu kahanemise ning Tartumaa osakaalu järjepideva suurenemise tõttu.

Võtame aasta kokku ja meenutame, mida huvitavat, üllatavat ja kasulikku saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta. Toome sinuni 12 kõige menukamat statistikablogi, mis sel aastal statistikahuviliste seas enim tähelepanu pälvisid.

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.

Novembri tööturu kiirstatistikast võib näha, et uusi töösuhteid registreeriti vähem kui kahe varasema aasta novembris. Samas jääb eelmistele aastatele alla ka lõpetatud töösuhete arv.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 1% ja import 3%. Teenuseid müüdi 2,8 miljardi eest ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 557 miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel eksporditi oktoobris kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 21% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk oktoobris oli 307 miljonit eurot, mis on 24 miljonit rohkem kui aasta varem.