Tööhõive määr viimase 20 aasta kõrgeim

2017. aasta II kvartalis oli viimaste aastate kõrgeim tööjõus osalemise määr, eelkõige töötute arvu kasvu tõttu. III kvartalis jäi tööjõus osalemise määr samale tasemele, kuid suvisele ajale iseloomulikult töötus kahanes ja hõive kasvas, andes tulemuseks viimase 20 aasta kõrgeima tööhõive määra. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli hõivatuid 13 000 rohkem.

Tööturul aktiivseimas, 25–54-aastate vanuserühmas oli tööga hõivatud 90% meestest ja 79% naistest. 55–64-aastaste rühmas olid mehed ja naised tööturul ühtmoodi aktiivsed (tööjõus osalemise määr 72%), kuid tööhõive määr oli kõrgem naistel. Selles vanuserühmas oli tööks võimelistest ja tööd soovivatest meestest tööta 8%.

Töötuid oli võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 16 000 võrra vähem ja töötuse määr 2,3 protsendipunkti madalam. Eestlaste töötuse määr oli 2017. aasta III kvartalis 4,4% ja mitte-eestlastel 7%.

Endiselt kahaneb mitteaktiivsete arv. Vanemapuhkuste ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise tõttu tööturult eemale jääjaid oli võrreldes 2016. aasta III kvartaliga vähem, õppimise tõttu eemalolijaid aga rohkem. Aastataguse ajaga võrreldes oli rohkem ka haiguse või puude tõttu mitteaktiivseid, kuid 2017. aasta II kvartaliga võrreldes püsis sel põhjusel tööturult eemale jäänute arv muutumatu.

Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus, töötuse määr töötute osatähtsus tööjõus (tööjõud on hõivatud ja töötud kokku). Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus.

Hinnangud põhinevad Eesti tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast alates. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut teevad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.