Mullu sisemajanduse koguprodukt vähenes

2008. aasta

2008. aastal oli SKP jooksevhindades 248,1 miljardit krooni.

SKP vähenemine kiirenes aasta jooksul järk-järgult. Eelkõige mõjutas seda sisemajanduse nõudluse kiire vähenemine (7,4%). Samuti vähenes kaupade ja teenuste eksport välisnõudluse kahanemise tõttu.

Sisemajanduse nõudluse vähenemist mõjutasid II kvartalist kiiresti kahanema hakanud kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused ja kapitali kogumahutus põhivarasse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid aastaga 4%, eelkõige mõjutas seda kulutuste vähenemine rõivastele ja jalatsitele, alkoholile ja tubakale, transpordile, hotellidele ja väljas söömisele. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes aastaga 8,6%, eelkõige investeeringute vähenemise tõttu eluruumidesse, masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse.

Koos sisemajanduse nõudluse vähenemisega vähenes reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import (7,9%), eelkõige aga kaupade import (9,4%). Kaupade ja teenuste eksport vähenes 1,1%, kusjuures kaupade eksport 0,3%. Kaupade ekspordi vähenemist mõjutas eelkõige puidu ja puittoodete (v.a mööbli) ning naftatoodete ja kütuse väljaveo vähenemine. Samas toetas eksporti eelkõige elektrimasinate ja -aparaatide ning metallide väljaveo kiire kasv. Import vähenes kiiremini kui eksport ja seetõttu paranes netoekspordi puudujääk SKP suhtes (2008. aastal oli see -4,4%, 2007. aastal -10,9%).

Sisemajanduse nõudluse ja ekspordi vähenemine põhjustas omakorda ettevõtete sektori lisandväärtuse vähenemise 4,6%. 2007. aastal kasvas ettevõtete sektori lisandväärtus veel 6,2%.

Enamiku tegevusalade lisandväärtus 2008. aastal vähenes. Lisandväärtuse vähenemisele avaldas tugevat mõju nelja suure osatähtsusega tegevusala (kokku andsid nad 47% kogulisandväärtusest), töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse, laonduse ja side, lisandväärtuse vähenemine. Tegevusalade osatähtsus, mille lisandväärtus kasvas, moodustas kogu majanduse lisandväärtusest ligikaudu 21%. Suurim mõju oli siin avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala lisandväärtuse kasvul.

2008. aasta IV kvartal

2008. aasta IV kvartalis vähenes SKP eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 9,7%. Võrreldes III kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 4,3%. Esmakordselt alates 1995. aastast vähenes IV kvartalis SKP ka jooksevhindades (4,7%).

IV kvartalis mõjutas SKP-d oluliselt sisemajanduse nõudluse vähenemine 14,8%. Nõudluse peamiste komponentide, kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ja kapitali kogumahutuse põhivarasse, vähenemine kiirenes. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid enamikus kulugruppides, v.a kulutused tervishoiule. Kapitali kogumahutus põhivarasse (investeeringud miinus müük) vähenes kõige enam valitsemissektoris, kus peamiselt vähenesid investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste sektoris vähenes kapitali kogumahutus kõikides põhivaragruppides.

Koos sisemajanduse nõudluse vähenemisega vähenes IV kvartalis reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import (11,9%), eelkõige aga kaupade import (14,6%). Enim mõjutas kaupade impordi vähenemist masinate ja seadmete ning mootorsõidukite impordi vähenemine. Lisaks vähenenud sisemajanduse nõudlusele mõjutas SKP-d kaupade ja teenuste ekspordi, eriti teenuste ekspordi vähenemine (vastavalt 3,2% ja 8,5%). Kaupade eksport vähenes 1%. Suurimat mõju avaldas kaupade ekspordis toiduainete ja jookide ning puidu ja puittoodete (v.a mööbli) väljaveo vähenemine, samas aga naftatoodete ja kütuste väljaveo suurenemine. Netoekspordi puudujäägi suhe SKP-sse oli -3,9%. See näitaja on 2007. aasta I kvartali madalseisust alates pidevalt paranenud.

SKP, sisemajanduse nõudluse ja ekspordi reaalkasv, I kvartal 2005 – IV kvartal 2008

Sisemajanduse nõudluse ja ekspordi vähenemine põhjustas omakorda ettevõtete sektori lisandväärtuse vähenemise 11,3%.

Enamiku tegevusalade lisandväärtus IV kvartalis vähenes. Lisandväärtuse vähenemisele avaldas tugevat mõju nelja suure osatähtsusega tegevusala (kokku andsid nad 49% kogulisandväärtusest), töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse, laonduse ja side, lisandväärtuse vähenemine. Lisandväärtus kasvas põllumajanduse, metsamajanduse, avaliku halduse ja riigikaitse ning hariduse tegevusalal. Kokku andsid nad kogu majanduse lisandväärtusest 16%.

Tootmis- ja tarbimisaktiivsuse pidurdumisega vähenes järsult ka käibemaksu ja aktsiisimaksude laekumine.

Seoses tarbijate vajadusega kasutada kiiremini lühiajastatistikat majandusolukorra hindamiseks ning paranenud andmete laekumisega, avaldab Statistikaamet 2009. aasta I kvartalist majanduskasvu esialgse hinnangu senise 44. päeva asemel 43. päeval pärast arvestuskvartali lõppu. Uued kuupäevad on esitatud avaldamiskalendris /uudised/avaldamiskalender