Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Jäätmed ja ringmajandus

Valdkond
Maailmas toodetakse rohkem kui jõutakse tarbida. Pidevalt kasvav jäätmete hulk tekitab kõikjal probleeme. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata jäätmete ja mitmesuguste materjalide õigele sorteerimisele, koguste vähendamisele ning korduvale kasutamisele, et säästa loodusvarasid ja keskkonda. Jäätmestatistikast saab teada, kui palju tekib Eestis igal aastal prügi; jäätmetest ladustatakse prügilates jäätmetest võetakse taaskasutusse; jäätmeid

Keskkonnakaitse võib olla ka tuluallikas

Artikkel
Keskkonnakaupade ja teenuste turul ehk edaspidi rohemajanduses on Eesti oluline tootja, kui arvestada meie väiksust, kirjutas statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Maanteekaubavedude maht kasvas 2021. aasta esimesel poolaastal neljandiku võrra

Artikkel
Eesti kaubaveoautod* vedasid 2021. aasta esimesel poolaastal üle 12 miljoni tonni kaupa, mis on neljandiku võrra enam kui 2020. aasta samal perioodil. Selle aasta esimeses kvartalis vedasid Eesti ettevõtted maanteel 5,6 miljonit tonni, teises kvartalis aga juba üle 7 miljoni tonni kaupa. Võrreldes pandeemiaeelsete näitajatega ei ole veetud kauba kogus veel tagasi 2019. aasta tasemele jõudnud, kuid maanteekaubavedude mahud on taastunud. Maanteekaubavedusid analüüsis statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa.

Rongiga sõitis esimeses kvartalis ligi 600 000 inimest vähem

Artikkel
Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimese kolme kuu jooksul rongiga 1,2 miljonit inimest, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga langes sõitjate arv 33% võrra. Kaubavedu raudteel ulatus ligi 6,2 miljoni tonnini.

Andmed igale inimesele igasse Eestimaa nurka

Artikkel
Statistikaameti avaldatud näitajad mõjutavad otseselt või kaudselt iga Eestimaa inimest ja piirkonda. Mis näitajad need on ja miks need on piirkonna arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Elektri tootmine taasiseseisvunud Eestis – põlevkivist taastuvenergiani

Artikkel
Kolme kümnendi jooksul, mil Eesti on taas iseseisev olnud, on siinsel energeetika maastikul toimunud suured muutused. Kui 1990ndate aastate alguses põhines energiamajandus põlevkivil, siis 2020. aastaks vähenes põlevkivi toodang kaks korda ning sellest elektri tootmine üle viie korra.

Ühistranspordiga reisijate arv kolmandas kvartalis pisut taastus

Artikkel
Statistikaameti andmetel sõitis Eestis ühistranspordiga kolmandas kvartalis kokku üle 40 miljoni reisija. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli reisijaid küll neljandiku võrra vähem, aga teise kvartaliga võrreldes kasvas ühistranspordi kasutajate arv 82%.