Väikesest kasvust hoolimata ei jõudnud rongisõitjate arv kriisieelsele tasemele
Rongisõitjate arvu mõjutas eelmisel aastal jätkuvalt koroonaviiruse levik. Statistikaameti analüütik Piret Pukki sõnul tehti rongisõite maist oktoobrini igas kuus üle 500 000, ülejäänud kuudel aga vähem. „Võrreldes aasta varasemaga sõitjate arv küll kasvas, kuid 2019. aasta tulemusest oli see enam kui neljandiku võrra väiksem. Kui 2020. aasta alguses toimis veel ka rongiliiklus Venemaaga, siis 2021. aastal rahvusvahelisi reise teha ei saanud. Sõitjakäive oli 290 miljonit sõitjakilomeetrit, mis on 10% rohkem kui 2020. aastal, kuid neljandiku võrra väiksem kui 2019. aastal,“ lisas Pukk.
Avalikul raudteel veeti 11,9 miljonit tonni kaupa, mis on 6% rohkem kui 2020. aastal, kuid 10% vähem kui 2019. aastal. Avalikul raudteel veetud kaup moodustas poole kogu raudteedel veetud kauba kogusest. Võrreldes 2020. aastaga kaupade vedu avalikul raudteel jaanuarist juunini kasvas, juulist septembrini ning aasta viimastel kuudel novembris ja detsembris aga langes.
Enamiku ehk 80% avalikul raudteel veetud kaubast moodustas transiitkaup, 10% välismaalt saabuv kaup ja 2% välismaale veetav kaup. Veosekäive avalikul raudteel oli 1,85 miljardit tonnkilomeetrit ehk viiendiku võrra rohkem kui 2020. aastal, kuid veidi väiksem kui 2019. aastal.
Vaata ka transpordi valdkonnalehte.
Veomahtude hindamisel kasutatakse sõitjateveo näitajatena teenindatud sõitjate arvu ja sõitjakäivet sõitjakilomeetrites. Kaubaveonäitajad on veetud kauba kogus tonnides ja veosekäive tonnkilomeetrites. Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele. Üks tonnkilomeeter vastab ühe tonni kauba vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.
Avalik raudtee on raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine peab olema juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoteenuse osutamiseks raudteeseaduses sätestatud alustel ja korras.