Otsingu tulemused

DESI indeks võrdleb riikide arengutaset digimaailmas. Eesti on selle põhjal digiarengus Euroopa Liidus 7. kohal. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim uuris detailsemalt, kuivõrd erinevad meie inimeste digioskused ja interneti kasutamine linnades ja valdades. Kuidas nad seda tegid ja millised olid tulemused?

16. oktoobril asub Statistikaameti peadirektori asetäitjana infotehnoloogia alal tööle Andres Kukke.

Rahvaloenduse küsitlejate töö sai veebruariga läbi. Meie tublid loendajad võtsid sellest kaasa suure kogemustepagasi ja kohati ka kustumatud mälestused. Nii mõnigi seik inimeste küsitlemisel näitas, et rahvaloendaja töö ampluaa on palju laiem kui ankeedi täitmine: ühtaegu tuleb olla psühholoog, IT-guru, geograaf, polüglott ja orienteerumise meister.

Tänapäeval pole enam üllatav, et IT-seadmete kasutamine on Eestis kujunenud igapäevaelu asendamatuks osaks nii isiku kui ka ettevõtte tasandil. Internet on kättesaadav nii kodus, tööl kui ka liikvel olles. 2016. aastal kasutas Eesti ettevõtetest iga päev arvuteid 96% ja internetti 95%. Valdavalt kasutati interneti püsiühendust, mille allalaadimiskiirus on pidevalt suurenenud. 2016. aastal oli levinuim püsi­ühenduse kiirus vahemikus 10–30 Mbit/s. Paralleelselt püsiühendusega on kiirelt suurene­nud mobiilse interneti kasutamine. 2016. aastal kasutas 74% ettevõtteist töö eesmärgil mobiilset

Igal suuremal kampaanial ja aktsioonil peab olema oma nägu ja iseloom. Kõiki Eesti inimesi puudutava rahva ja eluruumide loenduse puhul aitavad iseloomu näidata ning esmatutvust luua kampaania äsja valminud logo, hüüdlause ja nüüdsest avatud sotsiaalmeediakanalite kontod. Miks need said just sellised ja kust neid leida?

Statistikaamet kohtus täna tehnoloogiaekspertide ja analüütikutega, et tutvustada registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) tehnilist lahendust ja sellest tulenevaid võimalusi.

Statistikahuvilised saavad nutiseadmetes rakenduse "Eesti statistika" vahendusel hoida end kursis värske statistikaga ning ülevaate olulisematest näitajatest Eesti kohta, teatab Statistikaamet.

Eurostati andmetel polnud 2011. aastal Euroopa Liidu (EL) 16–74-aastastest 24% kunagi internetti kasutanud, Eestis 20%. Internetti mittekasutanuid oli kõige rohkem Rumeenias ja kõige vähem Rootsis. Kui Rumeenias polnud internetti kasutanud iga teine, siis Rootsis iga kahekümnes 16–74-aastane. Internetti mittekasutanud elanikke jääb küll iga aastaga vähemaks, aga vähenemise tempo on aeglustumas. Siiski peetakse EL-is reaalseks eesmärki, et 2015. aastaks on internetti mittekasutanud 16–74-aastaste osatähtsus vähenenud 15%-ni. Internetikasutuse sagedust mõjutab vanus ja haridustase 2011. aastal

Eurostati andmetel polnud 2011. aastal Euroopa Liidu (EL) 16–74-aastastest 24% kunagi internetti kasutanud, Eestis 20%. Internetti mittekasutanuid oli kõige rohkem Rumeenias ja kõige vähem Rootsis. Kui Rumeenias polnud internetti kasutanud iga teine, siis Rootsis iga kahekümnes 16–74-aastane. Internetti mittekasutanud elanikke jääb küll iga aastaga vähemaks, aga vähenemise tempo on aeglustumas. Siiski peetakse EL-is reaalseks eesmärki, et 2015. aastaks on internetti mittekasutanud 16–74-aastaste osatähtsus vähenenud 15%-ni. Internetikasutuse sagedust mõjutab vanus ja haridustase 2011. aastal

Seoses rikkega Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) elektrivarustussüsteemis, puudus täna juurdepääs Statistikaameti veebiteenustele, teatab Statistikaamet.