Iga neljas ELi ja iga viies Eesti täiskasvanu ei ole kunagi internetti kasutanud

Eurostati andmetel polnud 2011. aastal Euroopa Liidu (EL) 16–74-aastastest 24% kunagi internetti kasutanud, Eestis 20%.   Internetti mittekasutanuid oli kõige rohkem Rumeenias ja kõige vähem Rootsis. Kui Rumeenias polnud internetti kasutanud iga teine, siis Rootsis iga kahekümnes 16–74-aastane.  Internetti mittekasutanud elanikke jääb küll iga aastaga vähemaks, aga vähenemise tempo on aeglustumas. Siiski peetakse EL-is reaalseks eesmärki, et 2015. aastaks on internetti mittekasutanud 16–74-aastaste osatähtsus vähenenud 15%-ni.  Internetikasutuse sagedust mõjutab vanus ja haridustase 2011. aastal kasutas kaks kolmandikku EL elanikest internetti iga päev või vähemalt kord nädalas (nn regulaarsed internetikasutajad). Kõige rohkem oli regulaarseid internetikasutajaid Rootsis ja Hollandis, kõige vähem Rumeenias. Eestis oli regulaarseid internetikasutajaid veidi rohkem kui Euroopas keskmiselt. Vanuserühmades 16–24 ja 25–54 oli Eestis regulaarseid internetikasutajaid rohkem kui vastavates vanuserühmades ELis keskmiselt, ent vanuserühmas 55–74 vähem.  Internetikasutust mõjutab ka haridustase, kuid Eestis vähem kui Euroopas keskmiselt. EL liikmesriikides oli regulaarseid internetikasutajaid kõrg-, kesk- ning põhi- või madalama haridusega elanike hulgas vastavalt 92%, 71% ja 45%, Eestis 86%, 70% ja 62%.  Kui Euroopas on meeste hulgas regulaarseid internetikasutajaid veidi rohkem kui naiste seas, siis Eestis on see vastupidi — naised kasutavad internetti meestest enam.   Leibkondade kodune internetikasutus Koduse internetiühendusega leibkondi oli EL-is 73%, püsiühendusega 68%. Hollandis oli koduse internetiühendusega leibkondi kõige rohkem ja Bulgaarias kõige vähem (vastavalt 94% ja 45%). Püsiühendusega leibkondi oli aga kõige enam Rootsis ja kõige vähem Rumeenias (vastavalt 86% ja 31%). Eesti jääb koduse internetiühenduse leviku poolest Euroopa keskmisele veidi alla — 2011. aastal oli kodune internetiühendus 71%-l Eesti leibkondadest.  Eestis on viimasel aastal suurenenud koduse internetiühendusega ja püsiühendusega leibkondade vahe. See on tingitud sellest, et Eurostati uuringus pole interneti püsiühenduse hulka arvatud üha enam populaarsust koguv internetiühendus mobiiltelefonivõrgu kaudu.  Koduse internetiühenduse olemasolu on tugevalt mõjutatud leibkonna suurusest. Eestis oli 2011. aastal kodune internetiühendus veidi enam kui pooltel ühe täiskasvanuga leibkondadest, samas kahe või enama täiskasvanu ja lastega leibkondadest peaaegu kõigil (96%-l). Eelmiste aastate põhjal võib väita, et leibkondade suurus mõjutab koduse internetiühenduse olemasolu ka mujal Euroopas, kuid Eestis on mõju oluliselt tugevam kui Euroopas keskmiselt.  Euroopa ja Eesti ettevõtted on aktiivsed internetikasutajad 2011. aastal oli Euroopa ja Eesti ettevõtete hulgas kaduväike osa neid, kes said läbi internetita, sest nad kasutasid asjaajamiseks raamatupidamisfirma abi või raamatupidamine toimus nende emafirma kaudu. Peamiselt kasutavad ettevõtted interneti püsiühendust. Ka Eesti ettevõtete hulgas on populaarsust kogunud internetiühendus mobiiltelefoni võrkude kaudu (3G ja kiirem). Ettevõtted kasutavad seda siiski peamiselt paralleelselt teiste ühendustega, sest kiiruse ja ühenduskulude poolest pole mobiilne internetiühendus veel juhtme kaudu leviva internetiühendusega võrreldav. Peamiselt on mobiilset internetiühendust vaja liikuva töö puhul, kui internetti on vaja kasutada kontorist eemal. Samuti on see hea tagavaravariant kui peamise internetiühendusega peaks midagi juhtuma.  Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eestis on internetikasutus küllaltki levinud ja seis pole muu Euroopaga võrreldes halb. Samas on Eesti elanike majandusolukord keerulisem kui Euroopas keskmiselt ja see avaldab mõju ka internetikasutusele.  Põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes Statistics in Focus „ICT usage in enterprises 2011“ (ilmus 13.12.2011) ja „Internet use in households and by individuals in 2011“ (ilmus 14.12.2011).  Mari Soiela, Statistikaameti juhtivstatistik