Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kõige valusamast probleemist ja kõige olulisemast valdkonnast

Artikkel
Tööpuudus oli kõige valusam probleem, mille 2009. aasta majanduslangus kaasa tõi. Ühiskonnale tervikuna on aga jätkuvalt kõige olulisem, millised arengusuunad valitsevad rahvastikusündmustes. Registreeritud töötus on vähenemas, sellest kirjutab ajakirjandus iga nädal. Samuti võib lugeda, et töötuid on ligi 150 000 ja vähenemise märke ei paista ei kusagilt. Kui veel 2010. aasta märtsis ulatus registreeritud töötute arv 95 000-ni, siis juuniks oli see langenud 81 000-ni. Töötukassa nädalastatistikat aluseks võttes jätkus juulis registreeritud töötute arvu kahanemine. Enamik, kes enam Töötukassa

Töö kaotavad sagedamini noored ja lihttöölised

Artikkel
Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.

Tööturg

Valdkond
Tööealine rahvastik jaguneb üldjoontes kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus selleks, et tööd leida või alustada ettevõtlust. Mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need, kes ei soovi või ei saa töötada, näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, puuetega inimesed jt. Tööturustatistikast saab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, näiteks sellest: kui suur on tööhõive; kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad

Ajateenistuse läbinute tööturuseisundi analüüs

Sisuleht
Kuidas liiguvad tööturul ajateenistuse läbinud mehed võrreldes nendega, kes ajateenistust läbinud ei ole? Kas ajateenistuse läbinutel on hiljem kõrgemad või madalamad palgad? Kuidas paistavad teistega võrreldes silma küberväejuhatuses teeninud?

Viiendik Euroopa Liidu osaajaga töötajatest saaks ja tahaks rohkem töötada

Artikkel
Eurostati teatel soovis Euroopa Liidus 2010. aastal ligi 8,5 miljonit osaajaga töötajat ehk 21% suurema koormusega töötada ja oli valmis võimaluse avanemisel seda ka tegema. Eestis oli selliseid osaajaga töötajaid ligi 12 000 ehk 20%. Suurim oli vaeghõivatud osaajatöötajate (st nende, kes tahaksid ja saaksid rohkem töötada) osatähtsus Lätis (65%), Kreekas (49%) ja Hispaanias (46%). Hiljuti avaldas Eurostat lisaks tavapärasele töötuse määrale kolm uut näitajat tööpuuduse analüüsimiseks. Need kirjeldavad kolme elanikkonnarühma, kelle olukord tööturul sarnaneb mitmes aspektis töötute omale, kuid