Otsingu tulemused

ISBN 978-9985-74-483-3 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 200 lk Ilmus: 26.02.2010 Korrigeeritud: 04.03.2010 Kogumikus analüüsitakse vaesuse suundumusi Eesti ühiskonnas alates taasiseseisvumisest. Antakse ülevaade sellest, kuidas on vaesuse tähendus ja ulatus muutunud ning kes on Eesti ühiskonnas vaesed. Vaadeldakse nii põlvkondlikku kui ka püsivaesust, tuuakse välja vaesuse erinevad mustrid ning materiaalse ilmajäetuse seosed vaesusega. Analüüsitakse majanduslanguse mõju vaesusele võrreldes varasemate majanduslanguse perioodidega. Eraldi vaadeldakse immigrant- ja põlisrahvastiku vaesust

Homme 14. märtsil tähistatakse järjekordset emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise ülemaailmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik? Statistikaamet annab emakeele päeva eel väikse ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.

Eestist rändas 2014. aastal välja 4637 ja Eestisse saabus elama 3904 inimest, teatab Statistikaamet. Väljaränne oli eelneva kolme aastaga võrreldes ligi 30% väiksem.

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Alla veerandi Eesti elanikest hindab oma heaolu hästi edenevaks, sealjuures annavad mehed naistest optimistlikuma hinnangu nii heaolule kui ka oma enesetundele.

Alla veerandi Eesti elanikest hindab oma heaolu hästi edenevaks, sealjuures annavad mehed naistest optimistlikuma hinnangu nii heaolule kui ka oma enesetundele.

Statistikaamet koostas Eesti 14 suuremale linnale, mille rahvaarv on praegu üle 10 000 elaniku, rahvastikuprognoosi aastani 2040.

Meeste töönädal on naiste omast keskmiselt kolm tundi pikem ning ületunde teevad pooled mees- ja kolmandik naistöötajatest. Nii selgub Statistikaameti täna ilmunud kogumikust ”Eesti rahvastiku ajakasutus“.

Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1312300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.