Eksperimentaalstatistika aitab lahti harutada nii ühiskonnas kui ka väiksemates piirkondades toimuvat, et anda alust arengukavadeks. Kes, millal ja miks vajab eksperimentaalstatistikat?
Statistikaamet viib ettevõtete infotehnoloogia kasutamise uuringut läbi juba 2001. aastast. Esimestel aastatel küsisime infot arvutite olemasolu kohta, nüüd aga uute tehnoloogiate, nagu näiteks tehisintellekti, asjade interneti, robootika ja pilveteenuste kohta. Kahekümne aastaga on uuringu sisu oluliselt muutunud, millele järgnevalt põhjalikumalt peale vaatame.
Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal kodune internetiühendus olemas 90%-l leibkondadest, 16–44-aastastest kasutas seda iga päev või peaaegu iga päev 98%. Ettevõtted panustavad üha enam oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvameetmete ja -poliitika täiustamisse.
Eestis tegutses 2019. aastal 20 telekanalit, millest 16 olid eraõiguslikud, kolm avalik-õiguslikud ja üks kuulus kohalikule omavalitsusele. Tänasel rahvusvahelisel televisioonipäeval heidame pilgu sellele, mida ja mis mahus Eesti telekanalitelt näha saab.
2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.
Statistikaameti, tarkvarafirma Skriining ning Ida-Viru Keskhaigla koostöö tulemusel jõudsid tänavu kevadel Statistikaametisse esimesed otse ettevõtte infosüsteemist edastatud palgaandmed.
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end