Ettevõtted turundavad end sotsiaalmeedias ja otsivad abi tehisintellektilt
Statistikaamet viib ettevõtete infotehnoloogia kasutamise uuringut läbi juba 2001. aastast. Esimestel aastatel küsisime infot arvutite olemasolu kohta, nüüd aga uute tehnoloogiate, nagu näiteks tehisintellekti, asjade interneti, robootika ja pilveteenuste kohta. Kahekümne aastaga on uuringu sisu oluliselt muutunud, millele järgnevalt põhjalikumalt peale vaatame.
Sel aastal läbi viidud uuringu andmeil kasutab Eesti ettevõtetest 94% interneti püsiühendust. Laialdasemalt on kasutusel püsiühendus allalaadimiskiirusega 30–100 megabaiti sekundis (MB/s). Suurema kiirusega interneti kasutajad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektorisse kuuluvad ettevõtted, samuti kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse, hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtted.
Võrdluseks kasutas interneti püsiühendust 2001. aastal 50% ettevõtteist xDSL-i (ADSL-i, SDSL-i) kaudu. Neist 33% kasutas sissehelistamise teenust ehk internetiühendust modemi abil, vähesel määral oli levinud ka kaabelpüsiühendus, mida kasutas 20% ettevõtteist.
Sotsiaalmeedia on peamine turunduse kanal
Eesti ettevõtteist pea pooled kasutavad aktiivselt erinevaid sotsiaalmeediakeskkondi ja seda peamiselt oma toodete või teenuste turundamiseks ning kliendisuhtluseks. Levinuimad kanalid on sotsiaalmeediavõrgustikud, nagu näiteks Facebook ja Linkedln. Blogisid või mikroblogisid, nagu Blogger, Twitter jne, kasutab 7% ettevõtteist ja nende kasutajad on eelkõige suurettevõtted. Üle viiendiku ettevõtteist kasutab multimeedia jagamise veebilehti, nagu YouTube, Flickr, Instagram, ning 6% wiki-tüüpi (näiteks Vikipeedia) info jagamise vahendeid.
Tasulisi pilveteenuseid kasutatakse üha enam
Ettevõtted soetavad pilveteenustest endiselt enim kontoritarkvara, finants- ja raamatupidamistarkvara või e-posti teenuseid. Tasulisi teenuseid kasutab 58% ettevõtteist ning erinevus suur- ja väikeettevõtete vahel on kadunud.
Esmakordselt küsiti uuringus infot ka tarkvara turvalisuse tagamise rakenduste kohta, nagu viirusetõrjed ja võrgu juurdepääsukontrollid. Selgus, et 26% ettevõtetest on ka selliseid rakendusi pilveteenusena ostnud.
Asjade interneti kasutus ei ole aastaga muutunud
Asjade interneti (ingl – internet of things (IoT)) seadmete hulk kasvab hoogalt ning lähimas tulevikus hakkab see meie elu erinevaid protsesse ilmselt üsna suurel määral muutma.
Esmakordselt kogusime andmeid IoT kohta 2020. aastal ning tulemustest selgus, et seda kasutas 16% Eesti ettevõtteist. Sel aastal ei ole kasutajate arv võrreldes eelmisega oluliselt kasvanud.
Selgus, et 70% IoT-d kasutanud ettevõtteist on seda rakendanud hoonete, ruumide ja territooriumi turvalisuse tagamisel n-ö nutikate häiresüsteemide, suitsuandurite, lukkude ning turvakaamerate abil. IoT-d kasutatakse suurel määral ka töötleva tööstuse ettevõtete tootmisprotsessis ning seda rakendatakse veel energiatarbimise optimeerimiseks, näiteks nutikate arvestite, lampide ja termomeetrite abil. Tagasihoidlikum on IoT lahenduste kasutamine klienditeeninduses.
Tehisintellekt aitab eesmärke saavutada
Esmakordselt uuriti sel aastal tehisintellekti (ingl – artificial intelligence (AI)) kasutamise kohta, mis on digipöörde üks prioriteetsemaid teemasid. Ettevõtluse jaoks annab tehisintellekt võimaluse välja töötada uue põlvkonna tooteid ja teenuseid, mis võivad anda konkurentsieelise. Samuti saab AI-d kasutada toodete kavandamisel, haldamisel ja logistikas. Tehisintellekt aitab säästa energiat, märgata ja tõrjuda küberrünnakuid ning muid ohte.
AI on tehnoloogiline süsteem, mis suudab jäljendada loomulikku inimintellekti ja mõtlemisvõimet, iseseisvalt ülesandeid lahendada, õppida ning otsuseid langetada. Tehisintellekt võib põhineda täielikult tarkvaral, ilma eraldi riistvara kasutamata, aga see võib olla ka seadmetesse ehitatud.
Vähemalt ühte tehisintellekti tehnoloogiat kasutab 3% ettevõtteist. Suurettevõtetest kasutab AI-d ligi viiendik, väikestes vaid 2%. Taoliste tehnoloogiate kasutuselevõttu kaalub aga 6% ettevõtetest.
Tehisintellekti kasutatakse enim tootmisprotsessis, turunduse või müügi edendamiseks, administratiivsetes protsessides ning IKT turvalisuse tagamiseks. AI tehnoloogiaid eesmärkide elluviimiseks on erinevaid, kuid enim kasutatakse masinõpet, pildituvastust ja tekstikaevet.
Kõige rohkem kasutatakse tehisintellekti info- ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning energeetika ettevõtetes.
Ettevõtted, kes pole seni tehisintellekti tehnoloogiaid veel kasutanud tõid välja, et selleks puuduvad asjakohased teadmised ning vajalikke andmeid ja infot on raske kätte saada. Samuti ei sobitu AI näiteks ettevõtte olemasolevate tarkvarade, süsteemide ja seadmetega ning selle kulud on kõrged.
Kokkuvõttes on uuringu sisu kahekümne aastaga oluliselt muutunud, kuna IT valdkond on olnud pidevas arengus ja see jätkub ka edaspidi.
Vaata ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnalehte.