Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2010. aasta detsembris võrreldes eelmise aasta detsembriga 5,7% ja võrreldes 2010. aasta novembriga 0,5%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu novembris 808 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 14%.
III kvartalis kasvas eksport eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 4% ja import 6%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta I ja II kvartaliga võrreldes ekspordi ja impordi kasv III kvartalis aeglustus.
Kui suurt kasumit teenivad posti- ja kullerteenuste pakkujad? Kuidas on muutunud nende teenuste mahud ja võimekus investeerida? Neile küsimustele leiab vastused statistikaameti ja Omniva koostöös loodud juhtimislaualt, kuhu on koondatud sektori olulisemad näitajad.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 730 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 8%.
Kaupade eksport kahanes 2016. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 3% ja kaupade import 1%, teatab Statistikaamet. Tänavu I kvartalis kahanes kaupade eksport 2% ja import kasvas 1%.
Kaupade eksport suurenes 2017. aasta novembris võrreldes 2016. aasta novembriga 8% ja import 9%, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasv oli ulatuslik, väike suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta jaanuaris võrreldes 2013. aasta detsembriga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,1%, teatab Statistikaamet.
Väliskaubanduses toimusid pärast turumajandusele üleminekut 90ndate alguses suured muutused. Raudne eesriie langes ja lõpuks ometi hakkasid poeletid vähehaaval täituma välismaa värviliste pakenditega. Seekordses väliskaubanduse blogis vaatame, milliste kaupade import ja eksport oli suurim 90ndatel ning milliste praegu, kes olid Eesti suurimad väliskaubanduspartnerid ja millistes maakondades on kaupade sisse- ja väljavedu ajas enim muutunud.