Tarbijahinnaindeksit mõjutas jaanuaris enim toit

Kaubad olid 2013. aasta jaanuariga võrreldes 1,4% ja teenused 0,5% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 0,5% ja mittereguleeritavad hinnad 1,3%.

2013. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 3,2% kallinenud toit, mis andis kogutõusust ligi kaks kolmandikku. Sellest omakorda kolmandiku andsid aastaga 5,9% kallinenud piimatooted ja viiendiku 7,4% kallinenud köögivili. 70% toidu põhjustatud indeksitõusust tasandas jätkuv sideteenuste odavnemine. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 4,6% ja 6,7%.  Mootorikütus oli 2014. aasta jaanuaris 3,1% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 18% kallinenud kala ning 15% odavnenud kohv ja suhkur.

Detsembriga võrreldes olid jaanuaris tarbijahinnaindeksi suuremad mõjutajad 1,8% kallinenud toit ning rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid. Suurem mõju indeksile oli ka alkohoolsete jookide 3,4%-lisel hinnatõusul, mille põhjustasid jõulukuu soodusmüükide lõppemine ja uute aktsiisimäärade rakendumine.

Viimati jäi tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla 1,1% veebruaris 2010, mil see oli -0,1%.

Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal.

2014. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike 2013. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2013. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2013.

Tabelis on esitatud nii 2013. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2014. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kulugruppide osakaalud.