Otsingu tulemused

16–74-aastaste internetikasutajate osatähtsus tõusis 2018. aastal 89%-ni, mida on 1 protsendipunkt enam kui aasta tagasi, teatab Statistikaamet. Internetikasutajate seas kasvas eraisikult majutusteenuse broneerinute osatähtsus 4 ja sõiduteenuse kasutajate osatähtsus 3 protsendipunkti.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2013. aasta I kvartalis ligi 7000 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga nende arv vähenes 1,1%, ent suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 5,7%.

ÜRO veebilehel maailma rahvastiku muutust 1950. aastast kuni 2100. aasta prognoosini vaadates tuleb tõdeda, et püramiidskeemil põhinev majanduskasvumudel pole enam jätkusuutlik.

Kui suured on brutopalgad* ametites, kuhu inimesi tööportaalide kaudu kõige rohkem otsitakse? Kui palju erinevad töökuulutustes pakutavad palgad teise kvartali palgaandmetest, mille kohta saame infot palgarakendusest?

2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 4,4%, teatab Statistikaamet.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös valmis artiklikogumik „Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis,“ mis annab ülevaate noortega seotud teemadest maakonna ja omavalitsusüksuse tasandil.