Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kõige suvisemad nimed on Lev ja Karina

Artikkel
Kolmel suvekuul sünnib Eestis umbes 27% lastest. Värskete lapsevanemate üks esimesi ülesandeid on mõelda uuele ilmakodanikule sobiv nimi. Vaatasime viimasel viiel aastal lastele pandud nimede statistika põhjal, millised neist on populaarsed just suvekuudel ja millised muidu levinud nimed jäävad suvel sündinud laste puhul valikust välja.

Suur reisijate ülevaade: kes, kuhu ja kui palju reisis möödunud aastal?

Artikkel
Statistikaameti 2022. aasta turismiuuringu andmetel reisisid Eesti inimesed mullu kodumaal 16% rohkem kui 2021. aastal, välismaale reisimine kasvas aga pea kaks korda. Välismaale tehti enam kui miljon ööbimisega reisi, ööbimisega sisereise oli 2,6 miljonit. Kes aga reisivad kõige enam ja kas vanus mõjutab reisimise sihtkohta? Kummad on aktiivsemad reisijad – mehed või naised?

Linnastumisest, valglinnastumisest ja vastulinnastumisest kolme viimase rahvaloenduse näitel

Artikkel
Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Rahvaloendus jätkub: tänasest alustavad tööd rahvaloendajad

Artikkel
Möödunud aasta lõpus alguse saanud rahva ja eluruumide loendus jätkub väiksemas mahus veebruaris. Kuu jooksul võtavad küsitlejad ühendust nende inimestega, kes elavad kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel, kuid ei saanud e-ankeeti täita.

Et andmeesitajate elu oleks lihtsam

Artikkel
Alanud on uus andmete esitamise periood. Et ettevõtjatel oleks riikliku statistika tegemiseks vajalikke andmeid lihtsam ja mugavam esitada, on statistikaamet teinud sel aastal hulga muudatusi küsimustikes ning astunud samme kasutajakogemuse parandamiseks.

2. Toiduga kindlustatus

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Toiduga kindlustatus“ keskendub toidule ja selle kättesaadavusele. Eesmärk on kaotada maailmas aastaks 2030 nälg, mistõttu on olulisel kohal toidu piisavus ja selle kvaliteet, mis tagaks vaesematele ja haavatavamatele elanikkonnarühmadele piisava toitumuse. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette nälja kaotamiseks ja piisava toitumuse tagamiseks võtta meetmeid, et suurendada toidu tootmist põllumajanduse tootlikkuse kahekordistamise kaudu ja vähenda toidukadusid. Tähtsal kohal on eesmärk aretada kliimamuutusele vastupidavaid taimekultuure, mis aitavad parandada ka mulla kvaliteeti

Aeg loodusele

Artikkel
Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).

Sotsiaalne kaitse

Valdkond
Sotsiaalne kaitse aitab vähemkindlustatud ja haavatavamatel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hõlmates avaliku ja erasektori rahatuge ning toetavaid teenuseid töökoha leidmisel, tervise eest hoolitsemisel ja igapäevasel toimetulekul. Riik korraldab sotsiaalset kaitset sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande kaudu. Sotsiaalkindlustus tagab inimesele vähemalt minimaalse sissetuleku töökaotuse, haiguse, lapse sünni, töövõimetuse ja vanaduse korral. Sotsiaalhoolekanne on suunatud ühiskonna kõige haavatavamate liikmete elujärje parandamisele ja vaesuse ennetamisele. Sotsiaalse kaitse meetmed