Otsingu tulemused

Eesti kaubaveoautod (kandevõimega üle 3,5 tonni) vedasid eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 29 miljonit tonni kaupa, mis on 2% vähem kui 2017. aastal. Veetud kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem, nende vedude osatähtsus tonnides oli 2018. aastal maanteekaubaveo uuringu andmetel 81% kogu kaubaveost ehk 23 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel üle 5 miljoni tonni.

Ükski majandusindikaator maailmas ei suuda hetkel peegeldada nii kiirelt reaalaega kui elektriandmed. Sellest teadmisest innustatuna töötab statistikaamet välja infotehnoloogilist tööriista, mis aitab kohalikel omavalitsustel elektriandmete põhjal planeerida teadlikumalt piirkonna arengut.

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski on tõenäoliselt üks vähestest inimestest Eestimaal, kes on läbi lugenud kõikide linnade, valdade ja maakondade arengukavad. Mida ta soovitab kohalikele omavalitsustele, kes uuendavad arengukavasid?

Möödunud aastal sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.

Andmete olemus ja olulisus on aastate jooksul väga palju muutunud. Tänaseks on andmetest saanud väärtuslik valuuta ja andmekirjaoskusest konkurentsieelis. Eesti edukate iduettevõtete juhid jagavad, miks on andmed nende jaoks olulised ja milline on meid kõiki mõjutav andmeid täis tulevik.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29%, teatab Statistikaamet. See protsent pole eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes muutunud.

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päeva eel, vaatleme lähemalt Eesti inimeste seost raamatutega. Kui palju raamatuid on Eesti elanike kodus, kui palju laenutatakse ja loetakse?