Andmekirjaoskus tagab paremad otsused nii eraelus kui ka äris
Euroopa juhtiva transpordiplatvormi Bolt üks asutaja Martin Villig meenutab, et paarkümmend aastat tagasi olid andmed veel perfokaartidel, asusid arhiivis ja neid oli keeruline suure hulgana kasutada. Tänapäeval on andmed üldjuhul elektroonilised, asuvad andmebaasides ja võivad koosneda nii numbrilisest kui ka finantsinfost, aga ka näiteks koordinaatidest. “Tänaseks on küsimus selles, kuidas andmeid targalt analüüsida nii, et selle pealt kõige paremat äri teha. Meil on umbes 50 miljonit klienti ja alla 2000 töötaja ehk kui me prooviks andmeid käsitsi analüüsida, ei jõuaks me väga palju tarkasid otsuseid teha. Oma äri kõige optimaalsemaks korraldamiseks kasutamegi andmetöötlust,” lisab Villig.
Villig kirjeldab, et andmeid kasutatakse Boltis pea igas sõiduteenuse pakkumise etapis. Kui tellida Bolti takso, siis arvutatakse välja, kui kiiresti lähim auto kliendini jõuab, kui kaua kulub tellijal autoni jõudmiseks ja kui pikk on sõiduaeg sihtpunkti. Seejuures tuleb arvesse võtta ka muutujaid nagu liiklus, ilm ja erinevate riikide teede kaardistatus. “Andmeid lugedes saab teha järeldusi ja paremat teenust pakkuda. Näiteks paar aastat tagasi kui sisenesime Pariisi turule oli meil lihtne kampaaniamudel: tegime kõikidele klientidele 50% allahindlust. See läks meile aga väga kalliks maksma, sest saime aru, et tegelikult olid paljud kliendid valmis meie teenust ka allahindluseta kasutama. Meie andmemudel ei olnud aga siis veel nii tark ja me ei teadnud, kellele teha allahindlust ja kellele mitte. Nüüdseks on mudel palju täpsem ja selliselt saame sama kampaania eelarvega palju efektiivsemalt kasvada ning rohkem kliente kaasata,” kirjeldab Villig targemaid äriotsuseid.
Müügitarkvara ettevõtte Pipedrive tehnoloogiajuht ja hetkel tegevjuhi rolli täitev Sergei Anikin ütleb, et andmed on maailma kirjeldus ja inimese leiutatud kuues meel. Andmed on Pipedrive’i jaoks põhiline äri osa, kuna kliendi andmeid salvestatakse ja kuvatakse talle tagasi moel, mis aitab kliendil parem müügiinimene olla. “Me salvestame andmeid ja suudame neid analüüsida, seega oleme ka oma investoreid mõjutanud läbi selle, et meil on kõik andmete osas väga hästi organiseeritud,” selgitab Anikin.
Isikusamasuse tuvastamise teenust pakkuva iduettevõtte Veriff isikutuvastuse juht Kreet Prants kirjeldab, et andmete abil suudab nende ettevõtte süsteem tuhandeid andmepunkte analüüsides isikut tuvastada distantsilt kiirelt ja turvaliselt. “Veriffis saadakse andmete abil aru näiteks sellest, et kas Kreet on sama Kreet nii virtuaalses kui ka füüsilises maailmas. Me teeme fotod ja videoülesvõtte sellest, kuidas inimene enda dokumenti näitab. Kõrvutame dokumendifotot tema pildiga ja kontrollime dokumendi kehtivust. Kõige selle jooksul saame aru, kas inimene on ise kaamera ees või me vaatame fotot fotost või ekraanist. Lisaks analüüsime inimese digitaalset jalajälge ja suudame andmete abil peatada identiteedipettuseid. Veriffi jaoks on eriti olulised isikuandmed ja nende turvalisus,” lisab Prants.
Andmekirjaoskajaks võib saada igaüks
Boltis toimetavad andmetega kolme tüüpi inimesed. Andmeid töötlevad andmeinsenerid, kes tegelevad andmebaaside ülesehitamise, optimeerimise ja kõige sellega, et kogu andmemassiga toime tulla. Andmetega on hõivatud ka andmeteadurid, kes mõtlevad, kuidas andmeid tekitada, ehitavad valmis erinevad mudelid ja teevad testimisi. Lisaks on ettevõttes analüütikud, kes annavad äriüksustele sisendi, kuidas mingeid otsuseid teha. “Kui ma mõtlen, millised omadused peaksid olema inimesel andmetega töötamiseks, siis kindlasti peaks ta olema uudishimulik, püsiv ja täpne. Asju peaks vaatama neutraalselt ehk püüdma täpselt välja lugeda, mida andmed näitavad. Kindlasti tuleb kasuks ka natukene teaduslikumat lähenemist ja oskuste poolest on märksõnadeks matemaatika, statistika ning programmeerimine. Lõppkokkuvõttes on kõige alus loogika ja ei tasu üle mõelda. Iga inimene saab tegelikult aru, kuidas andmeid kasutada ja mis järeldusi nendest teha,” kirjeldab Martin Villig.
Pipedrive’is on osakond, mis tegeleb andmete kokku korjamisega ja pakub teistele võimalust neid analüüsida. Sergei Anikin ütleb, et ilma nendeta ei oleks ettevõte suutnud investoreid endast huvituma panna ja ei oleks võimeline ka paljusid äriotsuseid tegema. “Kõik inimesed sobivad andmetega töötama. Ma arvan, et andmed nõuavad tähelepanelikkust, nad ei näita ennast pealiskaudsetele inimestele. Andmekirjaoskuse arendamiseks tuleb igapäevaselt andmeid jälgida. Ükskõik, kas oma kehatemperatuuri, ilmateadet või muud statistikat, aga see on oluline, et aru saada dünaamikast, kuidas välismaailm numbritega suhestub,” innustab Anikin andmeid kasutama.
Veriffi 250 inimesest pea kõik töötavad mingil moel andmetega. Suurandmetega tegeleb peaasjalikult automatiseerimise tiim, kes arendab masinõppe abil seda, kuidas kiiresti aru saada, kes on tegelikult kaamera ees. “Tänasel tööturul peaksid kõik inimesed olema valmis andmetega töötama ja panema neid mingisse konteksti, et andmete abil lugu rääkida. Andmekirjaoskuse õppimine on väga lihtne. Palju materjali on raamatukogudes, internetis ja oluline on pihta hakata. Praktikast midagi paremat ei ole, seega julgustan inimesi proovima, praktiseerima, nägema andmeid enda ümber, enda eraelus ja proovida nende põhjal teha läbimõeldud otsuseid,” julgustab Kreet Prants.
Andmed päästavad maailma
Martin Villig arutleb, et kui tänapäeval võib veel võimalik olla väikest ettevõtet juhtida nii, et andmeid kasutatakse vähe, siis tulevikus peavad kõik muutuma andmeettevõteteks. “Selliseks näiteks võib olla ka kohvik, kus teatakse andmete põhjal, kes on püsikliendid, kuidas neile pakkumisi teha ja mis kellelegi meeldib. Mida suuremaks ettevõte läheb, seda rohkem peab oma klienti tundma ja oma partnereid teadma. Kui seda lihtsal viisil teha ei suuda, siis ilmselt kaotab ettevõte konkurentsis. Minu visioon on, et kui suudame andmeid kasutades vähem erinevaid ressursse raisata, muudame kogu maailma paremaks ja pakume kõikidele suuremat lisaväärtust,” jagab Villig.
Sergei Anikin arvab, et ilma oskuseta andmeid analüüsida ei ole võimalik maailmas läbi lüüa. Tema hinnangul põhinevad tänapäeval kõik olulisemad otsused andmetel. Andmete kasutamisel tuleb aga analüüsida nende kriitilisust, et mõista, milline info vajab kaitsmist varguse, muutmise jm eest. Andmete varjamine ei ole alati kõige parem lahendus. “Hetkel on kõige parem variant andmed ära krüpteerida. Kui kvantarvutid tulevad, siis see enam ei aita,” mõtiskleb Anikin tuleviku üle.
Kreet Prants toob välja, et ehk umbes 10 aastat tagasi oli palju suurem erinevus selle vahel, millised olid infotehnoloogia ja millised teiste valdkondade ettevõtted. Tänapäeval kasutavad kõikide valdkondade ettevõtted järjest rohkem erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi ja need omakorda teevad andmete kogumise lihtsamaks. “Tulevikku vaadates saavadki edukateks need ettevõtted, kes suudavad andmemassidest kriitilisema info välja sõeluda ja selle põhjal õigeid otsuseid teha. Me elame andmetest küllastunud maailmas, aga selleks, et jõuaksime andmepõhisesse maailma, ongi oluline, et inimesed nii oma eraelus kui ka ettevõtluses oskaksid andmeid kasutada,” on Prants lootusrikas.
Vaata videot, milles jagavad Eesti edukate iduettevõtete juhid oma mõtteid andmete olulisusest:
Rohkem infot andmekirjaoskuse ja meediapädevuse nädala kohta leiab siit.
Andmekirjaoskuse nädal toimub Euroopa Sotsiaalfondi projekti nr 2014-2020.2.07.001.01.15-0002 „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.