Otsingu tulemused

Rahvastik maakondades ja linnades, 1881

Sisuleht

Maakond, linn Kokku Mehed Naised M, % N, % 1, Kogurahvastik* 881 455 425 342 456 113 48 52 2, Linnarahvastik 114 230 56 504 57 726 49 51 3, Maarahvastik 767 225 368 838 398 387 48 52 1, HARJU 138 260 68 867 69 393 50 50 Tallinn 50 488 26 482 24 006 52 48 Paldiski 933 511 422 55 45 2, JÄRVA 49 760 24 177 25 583 49 51 Paide 2 000 937 1 063 47 53 3, LÄÄNE 78 380 37 421 40 959 48 52 Haapsalu 2 884 1 366 1 518 47 53 4, PÄRNU 93 745 44 999 48 746 48 52 Pärnu 12 966 6 111 6 855 47 53 5, SAARE 56 573 26 400 30 173 47 53 Kuressaare 3 454 1 513 1 941 44 56 6, TARTU 177 163 84 710 92 453 48 52 Tartu 29

Inimesed eelistavad e-kaubandust, ettevõtted pilveteenuseid

Artikkel

Statistikaameti andmetel kasutas viimase kolme kuu jooksul 16–74-aastastest elanikest 56,5% e-kaubandust. Mullusega võrreldes on e-kaubanduse üldine populaarsus püsinud samal tasemel, ent suurenenud on summad, mida kaupade ja teenuste ostmisele kulutatakse. Ettevõtete uuringu tulemused näitasid, et enam kui pooled internetti kasutavatest äriühingutest tarbivad tasulisi pilveteenuseid.

Igal aastal lahkub Tallinnast tuhandeid inimesi

Artikkel

Oleme harjunud mõtlema pealinnast kui tõmbekeskusest. Vaadates Tallinnas elavate inimeste liikumist aga teise mätta otsast, on see ühtlasi suurima väljarändajate arvuga Eesti omavalitsusüksus.

Leibkonnad

Valdkond

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga. Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad? Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on

Mis on saanud koroonakriisis majutuse ja toitlustuse alal töö kaotanutest?

Artikkel

Ülemaailmne koroonaviiruse levik on avaldanud mõju ka tööturule. Enim on kannatanud majutuse ja toitlustuse tegevusala, mis on kehtestatud piirangutest kõige rohkem mõjutatud. Käesolevas blogis analüüsime, kuidas on Eesti tööturul käinud nende inimeste käsi, kes läksid 2020. aasta eriolukorrale vastu majutuses ja toitlustuses töötades. Vaatame nende tööteed iganädalaselt pühapäevase seisuga alates 8. märtsist kuni 20. detsembrini.

Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv vähenes

Artikkel

Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.

Kuidas on muutunud minu elukoha rahvastik? Analüüs ja kaart rahvastiku sündmustest kahe rahvaloenduse vahel

Artikkel

Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.

Lastega leibkondade elamistingimused on kümnendiga paranenud

Artikkel

Oma eluruumi seisundit pidas 2010. aastal heaks või väga heaks rohkem kui kaks kolmandikku lastega leibkondadest, teatab Statistikaamet. Kümne aastaga on selliste leibkondade arv neljandiku suurenenud.

Kuigi surm on kurb sündmus, leiab suremuse statistikast positiivseid sõnumeid

Artikkel

Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.

E-kaubanduse kasutamine on tõusuteel

Artikkel

Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.