Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal 34 570 vanemahüvitise saajast veidi enam kui viiendik mehed. Ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitise suurus oli naistel 1170 eurot ning meestel 1638 eurot. Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate madalaim.

Möödunud aasta alguse seisuga moodustasid naised üle poole Eesti rahvastikust, kokku oli naisi 699 699. Eesti naine on keskmiselt 44,5-aastane ja täisealisel naisel on keskmiselt 1,7 last.

Statistikaamet arendas edasi üle aasta tagasi valminud palgarakendust koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja sotsiaalkindlustusametiga. Selle tulemusena lisandusid rakendusse uued ametirühmad, naiste ja meeste kuupalkade võrdlus ning palga- ja pensioniprognoosid.

2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

Keskmine pension oli 2011. aastal 270,6 eurot kuus, aasta varem 271,7 eurot. Enne seda langes keskmine pension viimati 2000. aastal.

Tänasest, 12. aprillist on statistikaameti rakenduses Tõetamm kuvatud uue Vabariigi Valitsuse 2021–2023. aasta tegevusprogrammi näitajad ja nende sihttasemed, mis kehtivad valitsemisperioodi lõpuni.

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-618-9 Eesti keeles 228 lk Ilmus: 29.03.2019 Kogumikus antakse ülevaade noortega seotud teemadest omavalitsusüksuste tasandil. Vaadeldakse, milline on noorte osa omavalitsusüksuste rahvastikus ja nendele pakutavad võimalused. Artiklid käsitlevad ka siserännet, noorte osalust hariduses ja tööturul, ettevõtlusaktiivsust, vabaajategevust ja noorsootööd, noorte osalust kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel, lastega perede olukorda ning noorte surmasid. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste mõistete määratlused, esitatud on valik andmeid haldusüksuste kohta.