Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvamajanduse arvepidamine

Valdkond
Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb. Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid. Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest; kogurahvatulust; tootlikkuse näitajatest; sektorite

Statistikaamet uurib Eesti inimeste ajakasutust

Artikkel
Statistikaamet alustas detsembri esimesel nädalal järjekordset iga kümne aasta tagant toimuvat ajakasutuse uuringut, mis kestab 2021. aastani. Teavet kogutakse üle kümneaastaste inimeste ajakasutusest, aja veetmise kohtadest ning liikumisviisidest.

Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates

Artikkel
ISBN 978-9985-74-625-7 Eesti keeles Ilmus: 27.08.2019 Kuidas hindavad lapsed oma heaolu Eestis ja mujal maailmas? Väljaanne keskendub laste subjektiivsele heaolule, lastelt andmete kogumisele ja kvalitatiivsete andmete väärtusele, laste turvalisusele, perekonnale ja koolile ning sellele, kuidas laste õigused on tagatud. Artiklites antakse ülevaade laste subjektiivse heaolu uurimisest ja analüüsitakse Eesti ning teiste riikide laste andmeid.

84 000 Eesti inimest tunneb ilmajäetust. Mida see tähendab?

Artikkel
Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.