Statistikaamet uurib Eesti inimeste ajakasutust
Statistikaamet alustas detsembri esimesel nädalal järjekordset iga kümne aasta tagant toimuvat ajakasutuse uuringut, mis kestab 2021. aastani. Teavet kogutakse üle kümneaastaste inimeste ajakasutusest, aja veetmise kohtadest ning liikumisviisidest.
Ajakasutuse uuringu andmeid kasutatakse inimeste elukvaliteedi ja üldise heaolu mõõtmiseks. Ajakasutuse andmed iseloomustavad nii tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist ja peresuhteid kui ka muutusi leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ning ühiskonna tõekspidamistes. Mõõta saab ka enamasti varju jäävat, kodust tasustamata tööd. Tasustatava töö ja kodutööde tasakaalu otsimine ning nende õiglane jaotus leibkonnas on ajakasutuse üks kõige rohkem uuritud valdkondi. Kogutud teavet kasutatakse pere-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika teiste valdkondade arendamiseks.
Uuring hõlmab ligi 7500 leibkonda ehk rahvastikuregistrist juhuvaliku teel valimisse sattunud isik kaasab uuringusse ka oma pere. Statistikaameti küsitlejad teevad intervjuusid perepea ja leibkonna kõigi vähemalt kümneaastaste liikmetega. Ka palutakse neil ajakasutuse päevikusse märkida kõik kahe ette antud päeva tegevused ja nädalapäevikusse ühe nädala töötunnid.
Eestis toimub ajakasutuse uuring kolmandat korda. Seda koordineerib Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat). Uuring korraldatakse 2020. aastal sarnase metoodika alusel paljudes Euroopa riikides. Andmed avaldatakse 2021. aasta teises pooles statistikaameti andmebaasis.