Otsingu tulemused

Kaubavahetuse puudujääk vähenes novembris ligi poole võrra

Artikkel

Statistikaameti andmetel eksporditi 2023. aasta novembris kaupu 1,5 miljardi eest ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 12% ja import 19%. Kaubavahetuse puudujääk novembris oli 200 miljonit eurot, mis on 198 miljonit vähem kui aasta varem.

Juulis vähenesid oluliselt nii kaupade eksport kui import

Artikkel

Statistikaameti andmetel eksporditi juulis kaupu 1,3 miljardi ja imporditi 1,6 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 26% ja import 20%. Kaubavahetuse puudujääk juulis oli 385 miljonit eurot, mis on 42 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Kaubavahetus vähenes augustis viiendiku võrra

Artikkel

Statistikaameti andmetel eksporditi augustis kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 22% ning import 19%. Kaubavahetuse puudujääk augustis oli 293 miljonit eurot, mis on 7 miljonit vähem kui aasta varem.

Teises kvartalis oli teenuste eksport rekordtasemel

Artikkel

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 8% ja import 2%. Teenuseid müüdi 2,9 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest.

Sport

Valdkond

Spordiharrastajaid on üha rohkem ja nende osatähtsus elanikkonnas kasvab pidevalt. Igaüks võib leida endale meeldiva spordi- ja liikumisala, olgu see kerge metsajooks, rühmatrenn spordiklubis, pallimäng või jõusaalitreening. Eesti on seadnud eesmärgi, et aastaks 2030 tegeleb meil liikumise ja spordiga vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tervislik eluviis lisab tervena elatud aastaid ja pikendab eluiga. Spordistatistikast saab teada, kui palju on liikumisharrastajaid; kes on keskmine spordiharrastaja; mis spordialad on kõige populaarsemad; kui palju on olümpiaalade harrastajaid; kui palju on

Kaupade import

Valdkond

Import on kaupade sissevedu teisest riigist Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks. Import hõlmab ka taasväljaveo kohustusega kaupade ajutist sissevedu nende töötlemiseks ja kaupade taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Kaupade impordi alla ei kuulu transiit ega teenused.

Kaupade eksport

Valdkond

Eksport on Eesti omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki. See hõlmab ka kaupade ajutist väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarneid. Eksport ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Mullu vedasid Eesti väliskaubandust keskmise suurusega ettevõtted

Artikkel

2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21,3 miljardi ning imporditi 24,9 miljardi euro eest. Eksport kasvas 2021. aastaga võrreldes 17% ja import 25%. Kaubavahetus oli puudujäägis ning import ületas eksporti ligi 3,6 miljardi euroga. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Mais vähenes kaupade väliskaubandus esmajoones Euroopa Liidu väliste riikidega

Artikkel

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta mais võrreldes 2022. aasta sama kuuga kaupade eksport jooksevhindades 15% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis on 12 miljonit eurot suurem kui aasta varem.

Juunis vähenes Eesti päritolu kaupade eksport

Artikkel

Statistikaameti andmetel eksporditi juunis kaupu 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 14% ja import 13%. Kaubavahetuse puudujääk juunis oli 271 miljonit eurot, mis on 33 miljonit eurot vähem kui aasta varem.