„Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö…“ laulab Ivo Linna. Nagu ka õppimine trenn, robootikaring või muusikakool. Kui pikad ja mitmekesised on meie laste tööpäevad?
Tarbijahinnaindeks (edaspidi THI) iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnamuutust. Selles blogipostituses vaatame, mis komponentidest koosneb THI ja kuidas teda kokku pannakse ning kuidas see on seotud rahvusvahelise klassifikaatoriga ECOICOP5 (European Classification of Individual Consumption by Purpose 5).
Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal 0–17-aastaste materiaalse ilmajäetuse määr 10,7% ja seda koges ligi 26 600 last. Materiaalset ilmajäetust kogevate lastega leibkondadest 37%-l nappis raha ettenägematuteks kuludeks ning iga neljas selline pere ei saanud endale võimaldada kord aastas nädalast puhkust kodust eemal.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisse minekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupiletid ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari puute kaugusel. Info on kättesaadav igal ajal. See hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ja on murranguliselt mõjutanud kaubandust ning teenuste osutamist. Infotehnoloogia kasutuselevõtuga on tehtud suuri muudatusi ettevõtete juhtimises ja tootmises: töökorraldus on kiirem ja tõhusam. Nii
Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 17,5% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste üldine osatähtsus jäi varasema aastaga võrreldes samaks, elanikkonna sissetulek aga tõusis.
Eesti elanik tarbib päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi, teatab Statistikaamet. Nii selgub Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal, mis alates tänavu sügisest sisaldab ka Eesti andmeid.
Miks muutus alkoholi hinnavahe Eestis ja Lätis korraga nii väljakannatamatuks, et alkoholi ostmine Lätist kujunes väga populaarseks? Kuidas saaks sellist ostukäitumist muuta ja kuidas peaks majanduspoliitika olema kujundatud, et sarnaseid olukordi vältida?
Täna, 21. oktoobril andis Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup üle Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia, mille pälvis Kairiin Kütt.