Kui pikk on lapse „tööpäev“?
„Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö…“ laulab Ivo Linna. Nagu ka õppimine trenn, robootikaring või muusikakool. Kui pikad ja mitmekesised on meie laste tööpäevad?
„Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö…“ laulab Ivo Linna. Nagu ka õppimine trenn, robootikaring või muusikakool. Kui pikad ja mitmekesised on meie laste tööpäevad?
Anet Müürsoo, statistikaameti juhtivanalüütik
Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti juhtivtoimetaja
Ühes mõttes pole Eesti laste aja veetmine 15 aasta jooksul muutunud – nad veedavad ikka suure osa oma ajast koolis ja lasteaias õppides, mängides ja end eesolevaks eluks ette valmistades. Kui palju oma ajast on lapsed koolis või lasteaias ning kui palju huviringides?
Kõige suurema osa oma päevast veedavad lasteasutustes 3–6aastased lasteaialapsed. Selles vanuses Eesti lastest 93,7% käib kas lasteaias- või hoius ning suurem osa neist veedab seal ühe koolinädala jooksul 30 ja rohkem tundi. Kõigest 6,3% Eesti lastest vanuses 3–6aastased ei käi üldse lasteaias ega -hoius.
Kelle päev on kõige pikem?
Väiksemate laste päevad lasteasutustes on üldjuhul pikemad kui suurematel, 7–14aastastel lastel, kelle koolitunnid lõpevad varem ning kes on iseseisvamad ja vabamad valikutes, kuidas pärast kooli oma aega veeta. Kauemaks jäävad koolimajja vaid need õpilased, kes käivad pikapäeva- või parandusõpperühmas, mõnes kooli korraldatud huviringis või päevakeskuses. Neid koolilapsi on 20,2%. Koolist koju minek ei tähenda lapse jaoks enamasti siiski „tööpäeva“ lõppu, sest sageli on õpilastel vaja tegeleda ka koduste ülesannetega.
Kõige pisematest, 0–2aastastest lastest veedab oma päeva kas lasteaias või lastehoius 32,8%, seejuures jääb suurem osa neist sinna nädalas 30 või rohkemaks tunniks.
Kui paljudel jääb aega hobideks?
Huviringide valik on tänapäeval mitmekesisem ja laiem kui kunagi varem ning pealtnäha võiks justkui iga laps leida nende hulgast üles sellise, mis teda huvitaks, arendaks tema tugevaid külgi ja andeid, annaks eduelamuse ja tugevdaks suhtevõrgustikku
Ligi 60% Eesti lastest ongi endale meelepärase huviringi leidnud ning käib koolnädala jooksul kas mõnes trennis, spordiklubis, kunsti- või näiteringis, muusikakoolis või beebikoolis. Keskmiselt pühendab iga laps huviringile 4,1 tundi.
Mis on peamised põhjused, miks 40% Eesti lastest üheski huviringis ei käi ja on otsustanud veeta oma vaba aega muud moodi? Ühe peamise põhjusena toovad lapsevanemad välja selle, et laps on huviringis käimiseks liiga väike. Sellele viitas 71,7% lapsevanematest.
Lastest 11,7% ei käi üheski huviringis seetõttu, et laps ise ei soovi kusagil käia, 5,9% leibkondadest puuduvad selleks aga võimalused elukoha lähedal. Huviringides osalemist võivad mõjutada ka piirkonnad, kus lapsed elavad. Kesisemad võimalused huviringides osaleda on lastel, kelle elukoht on linnast või muust keskusest väljas, kus pole alati ka piisavalt õpetajaid, kes huviringe veaksid.
Vanematest 2,4% ei pea ise lapse huviringis käimist oluliseks, 2,2% pole selleks raha ning 2,9% toob põhjusena välja selle, et lapsel ei ole selleks aega.
Panus andmeteks
Paremate haridus- ja huviharidusvõimaluste loomine lastele on üks tõhusatest viisidest, kuidas toetada majanduslikult ja sotsiaalselt tõrjutud lapsi, et aidata neil vaesusest välja tulla ning omandada soodsamaid võimalusi täisväärtuslikuks eluks ühiskonnas ja oma kogukonnas.
1. veebruaril algas sotsiaaluuring, mis hindab Eesti leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Uuring kestab kuni 30. maini.
Kui oled saanud kutse uuringus osaleda, ära jäta kasutamata võimalust anda oma panus, et aidata luua kvaliteetse ja usaldusväärse statistika abil Eesti elust terviklikku ja tõest pilti.
Vaata lisa /uudised/eesti-sotsiaaluuring.
Kasutatud andmetest
0–2aastaseid 42 527
3–6aastaseid 56 405
7–14aastaseid 118 491.