Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Üksikvanematest Eestis

Artikkel
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Üksi elav inimene on pensioniealise naise nägu

Artikkel
Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Absoluutne vaesus

Valdkond
Absoluutne vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole absoluutse vaesuse piiri. Absoluutse vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,7 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,5) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Absoluutse vaesuse piiriks on arvestuslik elatusmiinimum, mis väljendab miinimumvajaduste rahuldamise rahalist maksumust. Absoluutse vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle

Loendusküsimustik

Sisuleht
1. Isikuandmed 1.1. ees- ja perekonnanimi, isikukood; 1.2. isiku ja tema vanemate sünnikoht, isiku püsielukoht ja koht, kus isik viibis loendusmomendil, isiku püsielukoht 1989. aasta 12. jaanuaril, Eestisse elama asumise aasta, töötamiskoha aadress; 1.3. sugu, sünniaeg, kodakondsus, rahvus, emakeel, keelteoskus (küsimusele vastamine vabatahtlik), perekonnaseis, sünnitatud laste arv, ema vanus esimese lapse sündimisel; 1.4. peamised elatusallikad, töönädala pikkus loenduseelsel nädalal (töötundide arv), sotsiaalne staatus (ajateenija, ei tööta, otsib aktiivselt tööd, valmis tööle asuma, (üli