Eriolukord on kestnud veidi enam kui kolm nädalat ja järjepanu ilmub uudiseid raskustesse sattunud ettevõtetest. Uurisime värskeid arenguid tööturul ja vaatasime töösuhete statistikat aasta algusest märtsi lõpuni.
Töökoha valikul on arvestatav mõjutaja palk, mis sõltub nii regioonist, ametist kui ka tööandja peamisest tegevusalast. Ametirühmade sees leidub aga tegevusalade lõikes suuri palgaerinevusi. Neist parema ülevaate saamiseks uurisime 2020. aasta esimese kvartali mediaanpalkasid.
Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta IV kvartalis 916 eurot ja brutotunnipalk 5,53 eurot, teatab Statistikaamet. 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes oli tõus vastavalt 5,9% ja 6,6%.
Kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areneb kiiresti ja seda tehnoloogiat kasutatakse palju ärieesmärkide saavutamiseks, siis tuleb ettevõtetel võtta kasutusele üha turvalisemaid meetmeid. Selleks on ka põhjust, sest viimase aasta jooksul puutus IKT turvaintsidendiga vähemalt ühel korral kokku 9% ettevõtetest.
Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta III kvartalis 1045 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,9% ja tänavu II kvartaliga võrreldes vähenes 3,4%.
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta III kvartalis ligi 12 700 vaba ametikohta, mis on viimaste aastate suurim näitaja, teatab Statistikaamet.
Ülemaailmse eriolukorra valguses võtsime vaatluse alla Eesti tööturu seisu enne kriisi. Kui palju on Eestis olnud vabu ametikohti ning kuivõrd on need viimase viie aasta jooksul muutunud? Heitsime pilgu peale ka suurematele tööandjatele ja hooajalistele muutustele.