Kolmandas kvartalis jätkus palgakasv. Lisatud videoülevaade!
Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul saame jätkuvalt rääkida palgakasvust, ehkki see on viimaste aastatega võrreldes tänavu pidurdunud. Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1583 eurot) ja Tartu maakonnas (1419 eurot) ning madalaim Valga (1082) ja Hiiu maakonnas (1071 eurot). Kõige enam tõusid aastaga palgad Lääne-Viru (8,4%) ja Jõgeva maakonnas (7,4%), kõige suurem palkade langus oli Lääne maakonnas (10,2%).
| Aasta | Kvartal | Keskmine brutokuupalk, eurot | Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % |
|---|---|---|---|
| 2017 | I | 1153 | 5,7 |
| II | 1242 | 6,8 | |
| III | 1201 | 7,4 | |
| IV | 1271 | 7,5 | |
| 2018 | I | 1242 | 7,7 |
| II | 1321 | 6,4 | |
| III | 1291 | 7,5 | |
| IV | 1384 | 8,9 | |
| 2019 | I | 1341 | 7,9 |
| II | 1419 | 7,4 | |
| III | 1397 | 8,2 | |
| IV | 1472 | 6,3 | |
| 2020 | I | 1404 | 4,8 |
| II | 1433 | 1 | |
| III | 1441 | 3,2 |
„Teises kvartalis nägime aastases võrdluses keskmise brutokuupalga vähenemist pea pooltel tegevusaladel. Kolmandas kvartalis kahanes palk aga vaid kaubanduse (8,9%) ning majutuse ja toitlustuse (4,3%) tegevusaladel. Need tegevusalad on ka koroonaviirusest ja sellega seotud piirangutest kõige enam mõjutatud,“ ütles Valma.
Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side tegevusalal (2545 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2389 eurot) ning energeetikas (1977 eurot). Võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuses (8,5%), info ja side (7,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (6,7%).
Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1810 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1731 eurot). „Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas brutokuupalk kõige enam riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige vähem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes,“ lisas Valma.
Vaata ka keskmise palga kolmanda kvartali andmete videoülevaadet:
Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud” ning statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Eriolukorraga seoses saadud töötasu hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna. Töötukassa hüvitise pealt makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu ei arvestata tööandja sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakse hulka.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Täpsem teave
Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
Foto: Shutterstock