Kes otsis töötajaid tikutulega?

Ülemaailmse eriolukorra valguses võtsime vaatluse alla Eesti tööturu seisu enne kriisi. Kui palju on Eestis olnud vabu ametikohti ning kuivõrd on need viimase viie aasta jooksul muutunud? Heitsime pilgu peale ka suurematele tööandjatele ja hooajalistele muutustele.

Argo Tarkiainen, statistikaameti analüütik

Aastatel 2015–2019 kasvas Eesti majandus kiiresti. See väljendus ka vabade ametikohtade arvus. Vabu ametikohti oli 2015. aastal 7000, kuid 2019. aastal juba 11 000.

Vabade ametikohtade jaotus maakonniti muutus viimase viie aasta jooksul ebaühtlasemaks. Rrohkem vabu ametikohti oli Harjumaal ja Tallinnas. Aastal 2019 asus Harjumaal 75% ja Tallinnas 63% kõikidest vabadest ametikohtadest, aastal 2015 oli Harjumaal 69% ja Tallinnas 59% vabadest ametikohtadest.

Kõige enam vähenes vabade ametikohtade arv Ida-Viru ja Pärnu maakondades, kus nende osa kahanes viie aastaga 5%-lt 3%-ni.

Suuremad tööandjad jäid aastatel 2015–2019 samaks. Nendeks olid töötleva tööstuse, kaubanduse, hariduse, avaliku halduse ja riigikaitse ning haldus- ja abitegevuste sektor. Kvartaalselt esines suuremate tööandjate seas küll erinevusi, mis olid tingitud teatud tegevusalade hooajalisusest. Näiteks suurenes haridusmaastikul vabade ametikohtade arv iga aasta kolmandas kvartalis, mis oli tingitud uue õppeaasta algusest, mil paljud haridusasutused otsivad uusi töötajaid.

Millistel tegevusaladel mõjutab vabu ametikohti hooaeg? Võrdlesime esimest ja teist kvartalit, mil paljud ettevõtted otsivad suveks lisatööjõudu.

Kõige rohkem avaldab hooajalisus mõju mäetööstusele, kus erinevused on mitmekordsed. Peale mäetööstuse mõjutab hooaeg selgelt vabu ametikohti majutuses ja toitlustuses, finants- ja kindlustustegevuses ning kinnisvarasektoris. Viimasel juhul oli tegu pigem negatiivse muutusega, st vabade ametikohtade arv oli teises kvartalis väiksem kui esimeses.

Hooaeg mõjutab vabade ametikohtade arvu palju ka põllumajanduses ja haridusvaldkonnas. Põllumajanduses on viiest aastast (2015–2019) kolmel olnud vabade ametikohtade arv kolmandas kvartalis väiksem kui esimesel. See võis olla tingitud sellest, et põllumajandusettevõtted otsisid töötajaid siis juba enne saagi koristust.  

Hariduses on kolmandas kvartalis vabade ametikohtade arv võrreldes esimese ja teise kvartaliga tunduvalt suurem. Selle põhjuseks on õppeaasta algus kolmandas kvartalis, kui paljud haridusasutused otsisid uusi töötajaid.

Kokkuvõtteks
Kuni aastani 2020 olid suuremad tööpakkujad tegevusalati pigem samad ja nõudlus tööjõu järele kasvas. Muutus aga vabade ametikohtade jaotus maakonniti. Enamik vabadest ametikohtadest asus Tallinnas ja Harjumaal, mis viitab selgelt nii ettevõtete kui ka töötajate jätkuvale koondumisele tõmbekeskusesse.

Praeguses eriolukorras pole võimalik kahjuks varasemate trendide põhjal tulevikku prognoosida. Eelnev analüüs võib anda vaid vihjeid, millised tegevusalad ja piirkonnad võivad saada eriolukorrast enam mõjutatud.

Metoodika ja mõisted

Vabade ametikohtade arv – kvartali keskmine vabade ametikohtade arv kuu lõpu seisuga; kõik kuu lõpul vabad olevad ametikohad, s.o vast loodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, a) mille puhul tööandja tegutseb aktiivselt ja on valmis tegema edasisi jõupingutusi sobiva kandidaadi leidmiseks väljastpoolt asjaomast ettevõtet/asutust/organisatsiooni ja b) mille puhul tööandja kavatseb ametikoha täita kas kohe või kindlaksmääratud aja jooksul.