Sotsiaalkaitsekulutused

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Marin Tasuja

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

marin.tasuja [at] stat.ee

625 9116

10/02/2023

10/02/2023

Sotsiaalkaitse kogukulutused, kulutused sotsiaalhüvitistele, sotsiaalhüvitiste osatähtsus sotsiaalkaitsekulutustes, halduskulud, halduskulude osatähtsus sotsiaalkaitsekulutustes, sotsiaalkaitsekulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP), pensionide suhe SKP-sse

Sotsiaalhüvitised, nende osatähtsus ja suhe SKP-sse funktsiooni järgi: haigus, tervishoid; puue, töövõimetus; vanadus; toitjakaotus; pere ja lapsed; töötus; eluase; sotsiaalne tõrjutus

Pensionisaajad funktsiooni järgi: puue, vanadus, toitjakaotus ja töötus

Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteem (ESSPROS)

Sotsiaalne kaitse

Ajutise töövõimetuse hüvitis – rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus – eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetusele on õigus vanemliku hoolitsuseta lapsel, kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping ja kes vastab lapsetoetuse saamise tingimustele. Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks.

Elluastumistoetus – elluastumistoetusele on õigus lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis kasvanud vanemliku hoolitsuseta isikul, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama.

Funktsioon – sotsiaalse kaitse risk või vajadus.

Haigushüvitis – rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud inimesele, kellel jääb haigestumise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Haigushüvitist saab näiteks haigestumise, tööõnnetuse, liiklus- või olmevigastuse korral.

Hambaraviteenuse hüvitis – Alates 1. jaanuarist 2018 saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest. Lapseootel naised, alla üheaastaste laste emad, vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63 aastased eakad ja suurenenud hambaravi vajadusega patsiendid saavad hambaravihüvitist kuni 85 eurot aastas, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 15% arvest ise.

Hooldajatoetus – hooldajatoetust makstakse igakuiselt 3–16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu; 16–18-aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu; 18-aastasele ja vanemale raske või sügava puudega inimesele määratud hooldajale või eestkostjale, kes ei saa töötada puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve tagamise tõttu. Hooldajatoetust ei maksta isikule, kellele on määratud raske või sügav puue.

Hooldushüvitis – ajutise töövõimetuse hüvitis. Seda maksab haigekassa hoolduslehe alusel kindlustatud inimesele, kellel jääb haige lapse või pereliikme põetamise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Keskmine puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarselt kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elukohta vähemalt korra nädalas.

Kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus – kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetust on õigus saada ühel vanematest, kes kasvatab kolme või enamat lapsetoetust saavat last või lapsetoetust saavaid kolmikuid.

Lapsehooldustasu – Lapsehooldustasule on õigus ühel vanematest, kes kasvatab ühte või enamat kuni kolmeaastast last, kasvatab lisaks ühele või enamale kuni kolmeaastasele lapsele ka kolme kuni kaheksa-aastaseid lapsi, kasvatab kolme- ja enamalapselises perekonnas kolme või enamat lapsetoetust saavat vähemalt kolmeaastast last. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, on õigus lapsehooldustasule sellel vanemal.

Lapsendamistoetus – Lapsendamistoetusele on õigus Eestis alaliselt või tähtajalise elamisloaga elaval lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

Lapse sünnitoetus – sünnitoetusele on õigus ühel vanematest lapse sünni korral. Sünnitoetust ei maksta, kui laps sündis surnult. Sünnitoetusele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

Lapsetoetus – lapsetoetusele on õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Lapsel, kes õpib päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.

Matusetoetus – riiklik matusetoetus on Eesti territooriumil matuse korraldamiseks ettenähtud ühekordne toetus, mida makstakse Eestis registreeritud surma korral ja Eesti alalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava välismaalase surma korral. Matusetoetust ei maksta isiku surnuks tunnistamise korral.

Puudega 16-aastase ja vanema inimese toetus – puudega täiskasvanu toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega 16-aastasele ja vanemale inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, v.a ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks.

Puudega lapse toetus – puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, v.a ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Puudega lapse toetus makstakse välja lapse vanemale.

Puudega vanema toetus – puudega üksikvanemale või last üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale või last üksi kasvatavale puudega eestkostjale või last üksi kasvatavale puudega isikule, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping, või ühele puudega abikaasadest makstakse kuni 16-aastase lapse ja päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiva kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust. Lapse 19-aastaseks saamise korral jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

Puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle.

Rahvapension – pension, mis määratakse isikule, kellel ei ole õigust vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile nõutava pensioniõigusliku või pensionikindlustusstaaži puudumise tõttu.

Raske puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval.

Ravikindlustus – tervise säilitamise, haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövõimetuse kulude ja ravikulude tasumise ning raseduse ja sünnituse korral hüvitise maksmise riiklikult tagatud süsteem.

Ravikindlustushüvitis – kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniline abivahend, mida kindlustatud isikule võimaldavad ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis).

Rehabilitatsioonitoetus – rehabilitatsioonitoetust makstakse 16–65-aastase puudega inimese aktiivseks rehabilitatsiooniks sotsiaalministri määratud rehabilitatsiooniasutustes. Rehabilitatsioonitoetust ei maksta ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavate tegevuste eest.

Sotsiaalne kaitse – avaliku või erasektori rakendatavate sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande meetmete kogum, mille ülesanne on kergendada üksikisiku või leibkonna toimetulekut teatud riskide või vajaduste ilmnemisel.

Sügav puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet kogu ööpäeva.

Sünnitushüvitis – ajutise töövõimetuse hüvitis, mida haigekassa maksab kindlustatud inimesele, kellel jääb sünnituse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Tasuline lapsetoitmise vaheaeg – isikule, kes kasvatab alla poolteiseaastast last, antakse peale üldise vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks lisavaheaegu lapse toitmiseks. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras.

Toitjakaotuspension – töövõimetute perekonnaliikmete ja nendega võrdsustatud isikute pension ajal, mil isik vastab selle pensioni saamiseks ettenähtud tingimustele.

Täiendav ravimihüvitis – rahaline hüvitis, mida haigekassa maksab juhul, kui inimene on ostnud soodusravimeid vähemalt 100 euro eest kalendriaastas. Hüvitist ei saa taotleda käsimüügiravimite ja soodustuseta retseptiravimite ostmise puhul.

Täienduskoolitustoetus – täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese tööalaseks ja tasemekoolituseks.

Töötutoetus (kuni 2005. aastani töötu abiraha) – õigus saada töötutoetust on registreeritud töötul, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Töötutoetuse määrab, arvutab ja maksab töötukassa. Töötutoetuse päevamäär kehtestatakse riigieelarve seadusega.

Töövõimetuspension – kuni vanaduspensioni ikka jõudnud isikute pension, kes on vähemalt 16-aastased ja kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks. Enne 2001. aastat nimetati töövõimetuspensioni invaliidsuspensioniks.

Tööõnnetushüvitis – haigekassa maksab kindlustatud isikule kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral ajutise töövõimetuse hüvitist 100 protsenti ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Vanaduspension – nende vanaduspensioni ikka jõudnud isikute pension, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž.

Vanemahüvitis – vanemale pärast lapse sündi või rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu makstav hüvitis, mis teatavate piirangutega tagab sissetulekutaseme säilimise maksimaalselt kuni lapse 18-kuuseks saamiseni.

Väljateenitud aastate pension – nende kutsealade töötajate pension, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal edasitöötamist.

Õppetoetus – mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.-12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, v.a juuli- ja augustikuu, õppetoetust.

Üksi elava pensionäri toetus – toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes elavad üksi ja kellele määratud pensioni netosumma on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension. Toetust makstakse üks kord aastas alates 2017. aastast.

Üksikvanema lapse toetus – üksikvanema lapse toetusele on õigus lapsel, kelle sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab lapsetoetuse saamise tingimustele.

Ülalpidamistoetus – toetus lapsehoolduspuhkusel olevale isikule või mittetöötavale vanemale. 2000. aastal asendus lapsehooldustasuga.

Sotsiaalkaitse skeem

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

1995–…

Ei ole rakendatav

Sotsiaalkaitsekulutused – euro, protsent SKPst

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EÜ) nr 10/2008, 8. jaanuar 2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 458/2007 Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta seoses ESSPROSi põhisüsteemi ning pensionisaajate moodulit käsitlevate andmete üksikasjaliku klassifitseerimise, kasutatavate määratluste ja andmelevi eeskirjade ajakohastamisega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 458/2007, 25. aprill 2007, Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1322/2007, 12. november 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 458/2007 Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta seoses andmete edastamise sobivate vormide, edastatavate tulemuste, ESSPROSi põhisüsteemi kvaliteedihindamise kriteeriumide ning pensionisaajate mooduliga

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Ei ole rakendatav

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne kaitse / Sotsiaalkaitse kogukulutused“ tabelites:

SKK01: Sotsiaalkaitsekulutused

SKK02: Sotsiaalhüvitised funktsiooni järgi,

valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne kaitse / Sotsiaalkindlustus / Pensionikindlustus“ tabelites:

SK110: Riiklik pensionikindlustus, 1. jaanuar

SK111: Pensionärid ja toitjakaotuspensioni saavad pereliikmed soo ja vanuserühma järgi, 1. jaanuar

SK12: Pensionärid maakonna järgi, 1. jaanuar

SK13: Vanaduspensionärid maakonna järgi, 1. jaanuar

SK14: Invaliidsus-/töövõimetuspensionärid maakonna järgi, 1. jaanuar

SK15: Pensionäride osatähtsus rahvastikus maakonna järgi, 1. jaanuar

SK153: Keskmine pension ja vanaduspension kuus (kvartalid)

SK154: Keskmine pension kuus maakonna järgi, 1. jaanuar,

valdkonna „Sotsiaalelu / ... / Ravikindlustus“ tabelites:

SK16: Ravikindlustushüvitised

SK161: Kohustusliku ravikindlustuse kulud ja ravikindlustatud

SK162: Ravikindlustatud maakonna järgi, 31. detsember,

valdkonna „Sotsiaalelu / ... / Sotsiaalkindlustustoetused“ tabelites:

SK17: Peretoetused liigi järgi

SK171: Keskmine peretoetus liigi järgi

SK18: Puuetega inimeste sotsiaaltoetused

SK181: Sotsiaaltoetused liigi järgi

SK19: Lapsetoetuse saajad maakonna järgi, 31. detsember

SK20: Üksikvanema lapsetoetuse saajad maakonna järgi, 31. detsember

SK22: Vanemahüvitise saajad hüvitise liigi ja soo järgi

ja valdkonna „Sotsiaalelu / ... / Töötuskindlustus“ tabelites:

SK35: Töötutoetuse saajad maakonna järgi

SK51: Töötuskindlustushüvitise saajad maakonna järgi (kvartalid)

SK52: Töötuskindlustushüvitise saajad maakonna järgi (kuud)

SK53: Töötuskindlustushüvitise saajad vanuserühma ja soo järgi (kvartalid)

SK54: Töötuskindlustushüvitise saajad vanuserühma ja soo järgi (kuud)

SK55: Keskmine töötuskindlustushüvitis kuus maakonna järgi (kvartalid)

SK56: Keskmine töötuskindlustushüvitis kuus maakonna järgi (kuud)

SK57: Keskmine töötuskindlustushüvitis kuus vanuserühma ja soo järgi (kvartalid)

SK58: Keskmine töötuskindlustushüvitis kuus vanuserühma ja soo järgi (kuud)

SK59: Töötuskindlustushüvitise maksmise keskmine kestus maakonna järgi

SK599: Koondamise korral kindlustushüvitise saajad vanuserühma ja soo järgi (kvartalid)

SK609: Koondamise korral kindlustushüvitise saajad vanuserühma ja soo järgi (kuud)

SK619: Keskmine kindlustushüvitis koondamise korral vanuserühma ja soo järgi (kvartalid)

SK629: Keskmine kindlustushüvitis koondamise korral vanuserühma ja soo järgi (kuud)

SK639: Kindlustushüvitise otsused koondamise korral maakonna järgi

SK65: Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad vanuserühma ja soo järgi (kvartalid)

SK66: Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad vanuserühma ja soo järgi (kuud)

SK67: Tööandja maksejõuetuse keskmine hüvitis vanuserühma ja soo järgi (kvartalid)

SK68: Tööandja maksejõuetuse keskmine hüvitis vanuserühma ja soo järgi (kuud)

SK69: Tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise juhtumid maakonna järgi

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50201 „Säästva arengu näitajad“.

European system of integrated social protection statistics — ESSPROS. MANUAL AND USER GUIDELINES, 2016 edition, Eurostat

Sotsiaalkaitse kogukulutuste (ESSPROS) käsiraamat

ESSPROS tuumiksüsteemi kvaliteediaruanne;

ESSPROS netosotsiaalhüvitiste mooduli kvaliteediaruanne;

ESSPROS pensionisaajate mooduli kvaliteediaruanne

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Administratiivandmed näitavad vaid ametkondlikku statistikat.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele antud hinnangu alusel.

Ei ole rakendatav

Administratiivandmed näitavad vaid ametkondlikku statistikat.

Andmed edastatakse Eurostatile 18 kuud pärast aruandeaasta lõppu.

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis 615 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 615).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete koostamisel kasutatakse Euroopa Liidus ühtset määrusel põhinevat metoodikat. Rahvusvaheliselt on võrreldavad ainult sotsiaalkaitse kogukulutuste kvalitatiivsed andmed, kuid mitte sotsiaalkaitse skeemide (rahastamisallikate) andmed, sest riikide sotsiaalkaitsesüsteemid on erinevad.

Aegrida on koostatud ühtse metoodika alusel. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud.

Sotsiaalse kaitse statistikat mõjutavad otseselt seadusemuudatused. Seaduste uuendamise ja parandamise käigus näitarvud muutuvad ning seda tuleb esitatud statistikat analüüsides arvestada.

Pensionikindlustuse tabelites SK110, SK111, SK12, SK13, SK14, SK15, SK153, SK154:

Alates aprillist 2000 määratakse töövõimetuspensionäridele (varem invaliidsuspensionärid) vanaduspensioniikka jõudmisel vanaduspension või pensionistaaži puudumisel rahvapension.

Ravikindlustuse tabelites SK16, SK161, SK162:

2002. aastast ei registreerita enam tööteel juhtunud õnnetusi.

Alates 1. jaanuarist 2009 ei saa osutatud hambaraviteenuse eest enam hüvitist taotleda kõik üle 19-aastased isikud.

Kuni 1. juulini 2009 maksis haigekassa haigushüvitist alates töövabastuse 2. päevast. Alates 1. juulist 2009 maksab haigushüvitist 4.–8. päevani tööandja ja alates 9. päevast haigekassa (v.a kutsehaigestumine, tööõnnetus, riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel saadud vigastus, mille puhul makstakse hüvitist jätkuvalt 2. päevast alates).

Sotsiaalkindlustustoetuste tabelites SK17, SK171, SK18, SK181, SK19, SK20, SK22:

Vastavalt lastetoetuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusele (vastu võetud 13. oktoobril 1999) asendati sõna „lastetoetused“ sõnaga „peretoetused“ ja sõna „ülalpidamistoetus“ sõnaga „lapsehooldustasu“.

Aastani 1998 oli lapsega hoolduspuhkusel oleva isiku ülalpidamistoetus erinev kuni 1,5- ja 1,5–3-aastase lapse puhul. Aastani 1998 maksti ülalpidamistoetust ühele mittetöötavale 1,5–18-aastase (1993 3–16-aastase) lapsinvaliidi kasvatajale.

Aastatel 1998–2004 maksti erinevat sünnitoetust esimesele ja igale järgmisele lapsele, aastatel 2000–2004 mitmikele.

Alates 2000. aastast makstakse vaegurluse (invaliidsuse) tõttu makstavaid toetusi puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, mis jõustus jaanuaris 2000.

2008. aastast sisaldavad muud toetused ka täiendavat isapuhkust, ohvriabiteenust, olümpiavõitjatoetust ja elatisabi.

Alates 2009. aastast ei maksta koolitoetust.

Riikliku matusetoetuse maksmine eraisikutele lõpetati 2009. aastal majanduskriisi tõttu. 2009. aasta juulist kuni 2014. aasta detsembrini maksis riik matusetoetust üksnes kohalikele omavalitsustele omasteta või tundmatu inimese matuse korraldamiseks. 2015. aasta 1. jaanuarist taastati riiklik matusetoetus majanduslikult vähekindlustatud peredele. Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühel kuul toimetulekutoetust.

Alates 2016. aastast rehabilitatsioonitoetust ja töötamistoetust enam ei määrata. Tööealisele isikule, kellele oli töötamistoetus määratud enne 2016. aasta 1. jaanuari, jätkatakse selle toetuse maksmist endistel tingimustel, korras ja suuruses kuni määratud tähtaja lõpuni.

Alates 1. juulist 2017 makstakse lasterikastele peredele lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hooldajal või eestkostjal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Senine seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus eraldi liigina kaotati.

Selles töös ei saa sotsiaalkaitse kogukulutuste käsiraamatu ESSPROS (Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteem) kohaselt koostatud andmetega valdkonnaülest sidusust hinnata. Valdkonnaülest sidusust saaks hinnata rahvamajanduse arvepidamise andmetega, kuid andmed peaksid olema esitatud võrreldaval kujul ja detailsemalt (andmete osa komponente kattuvad).

Andmete sidusus erinevate ESSPROSi (Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteem) moodulite vahel on tagatud Eurostati valideerimisprotsessiga. Sotsiaalkaitse hüvituste kogusumma võib ümardamise tõttu erineda funktsioonide summast.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Eesti Haigekassalt saadakse haiguste ja tervishoiu andmed

Sotsiaalkindlustusametilt saadakse puude, vanaduse, toitjakaotuse, perekonna ja laste, eluaseme ja sotsiaalse tõrjutuse andmed

Töötukassalt saadakse töötuse andmed

Sotsiaalministeeriumilt saadakse eluaseme andmed ning andmed sotsiaalteenuste kohta

Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem

Riigikogu Kantseleilt saadakse andmed Riigikogu pensionide kohta

Vabariigi Presidendi Kantseleilt saadakse andmed presidendi ametipensionide kohta

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 21303 „Valitsemissektori rahandus“ ja 40501 „Sotsiaalteenused“ andmeid.

Aasta

Andmed saadakse saldoandmike infosüsteemist ning sotsiaaltoetuste ja -teenuste üleriigilisest andmeregistrist (STAR) FTP-serveri kaudu ja e-postiga.

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Puuduvad