Rahvaloendus jätkub veebruaris väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis – telefonitsi loendatakse kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikke. 16. veebruari seisuga on esialgsete andmete põhjal loendatud üle 60% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Kõige suurem vastamismäär on saavutatud Raplamaal ja Hiiumaal, kus on loendatud juba ligi 67% valimiaadressidest.

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal tööjõus osalemise määr 71,1%, tööhõive määr 66,7% ja töötuse määr 6,2%. Töötuid oli 43 100, mis on 4800 võrra vähem kui aasta varem.

Veebruaris jätkub rahvaloendus, kuid väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis. Eelmisest rahvaloendusest tuttavaid kodukülastusi soovib statistikaamet hoida minimaalsena, et aidata kaasa viiruste leviku takistamisele.

Statistikaameti andmetel peatus 2021. aastal majutusettevõtetes üle kahe miljonit turisti, mis on 8% rohkem kui aasta varem, aga 44 % võrra vähem kui 2019. aastal. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 28% ning import 32%. Detsembris kasvas kaupade eksport 24% ja import 27%.

Rahvaloendus jätkub kohustuslikku valimisse kuuluvatel aadressidel elavate inimeste telefoniküsitlusega, mis kestab veebruari lõpuni. Statistikaamet selgitab, kuidas telefoniküsitlust korraldatakse, mida inimestelt küsitakse ning kuidas on tagatud andmete turvalisus.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2022. aasta jaanuaris võrreldes 2021. aasta detsembriga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11,3%.

Statistikaameti andmetel oli mullu raudteel sõitjaid kokku veidi üle 6 miljoni. Võrreldes 2020. aastaga kasvas sõitjate arv 2% võrra.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2021. aastal 6,4% rohkem toodangut kui aasta varem. Toodang kasvas tööstuse kolmest sektorist energeetikas 19,2% ja töötlevas tööstuses 6,4%, vähenes aga mäetööstuses 15,7%.