Viimased kolm aastat tööturul – keda on rohkem ja keda vähem?
Möödunud paar aastat on tundunud paljudele pikemad kui tavapärased. Maailm on palju muutunud ja see on kajastunud ka tööturul. Kuidas on muutunud ametikohtade arv võrreldes kolme aasta taguse ajaga?
Selle aasta juuli lõpu (24.07) seisuga oli töötamise registris olevate töösuhete koguarv veidi suurem kui kolm aastat tagasi. Enim on lisandunud tippspetsialiste, tehnikuid ja keskastmespetsialiste. Vähem on teenindus- ja müügitöötajaid, suhtelises võrdluses aga põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölisi.
Muutuse üldpilt näitaks justkui seda, et teeme „targemat“ tööd, majandus areneb ja rahva elujärg paraneb. Samas, kui tuletada meelde märksõnu nagu koroonapiirangud ja kodukontor, võinuks tavaolukorras see muutus olla vähem märgatavam.
Vaadates ametikohti detailsemalt, on konkurentsitult kõige rohkem lisandunud tarkvaraarendajaid, samuti on palju juurde tulnud süsteemianalüütikuid. IT-lahenduste nõudluse kasv sai alguse juba enne kolme viimast aastat, kuid koroonakriisist tuldi välja selge võitjana.
Üle kahe korra rohkem on praeguseks statistilise ja matemaatilise arvestuse jms keskastme spetsialiste, keda on lisandunud enim pangandussektorisse. Kolme aastaga on lisandunud ligi 800 (16%) õpetajaabi. Siin on tegu põhiliselt tugiisikute arvu kasvuga, mis on vajalik kaasava hariduse rakendamiseks. Õpetajate ja tugispetsialistide arvu kasvu näitab ka haridusministeeriumi statistika: https://www.haridussilm.ee/ee/tasemeharidus/haridustootajad/opetajad
Kahe aastaga on kutsega treenerite arv kasvanud 15%, mis võib olla osaliselt tingitud ka asjaolust, et kultuuriministeeriumi kriisiabi meetmed olid suunatud üksnes kutsega treeneritele ning see tõi kaasa inimeste soovi omandada treenerikutse või korrastada oma andmed töötamise registris.
Enim vähenenud ametikohtade hulgas võib esmajoones täheldada neid, kes koroonapiirangute tõttu ei saanud tööd teha. Enim vähenes ettekandjate ja kelnerite hulk, vähemaks jäi samuti turvatöötajaid, aga ka koristajaid ja kokkasid, suhteliselt kahanes enim tootetutvustajate, reisi- ja lennusaatjate, giide ning reisikonsultantide jm reisibüroo klienditeenindajate arv. Turismi- ja meelelahutusvaldkonnad ei ole veel täielikult taastunud.
Kõiki muutusi ei maksa siiski ainult koroonakriisi kaela ajada. Tehnoloogilise progressi arvele võib panna raamatupidamise tippspetsialistide vähenemise. Osa tööülesandeid saab jätta tarkvara hooleks ja paljud ettevõtted peavad mõistlikumaks raamatupidaja palkamise asemel teenust sisse osta. Sellegipoolest on kolm aastat tehnoloogilise progressi mõjude hindamiseks veel liiga lühike aeg.
Karta on, et senikaua, kuni koroonaviirus rändab ilmas ringi ja Venemaa sõdur paikneb seal, kus ta olla ei tohiks, ning nendega kaasnevad muud hädad võimenduvad, jätkuvad muutused ka tööturul. Kõige taustal jätkub tehnoloogiline progress ja üleüldine areng eluolus. Loodetavasti suudavad tööandjad ja töövõtjad nendega sammu pidada.
Metoodikast
Arvesse on võetud maksu- ja tolliameti töötamise registris kõik 21.07.2019 ja 24.07.2022 kehtinud töösuhted, millele oli märgitud ametinimetus. Ameti muutumise korral on arvestatud töösuhte viimast ametit. Andmed ei ole isiku-, vaid töösuhtepõhised. See tähendab, et mitmel töökohal töötav inimene esineb andmetes mitu korda, ametikoha koormust ei ole arvestatud.