Liigu edasi põhisisu juurde

Veebruaris vähenes Eesti kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega

Uudis
Postitatud 10. aprill 2023, 8.00
Statistikaameti andmetel suurenes veebruaris kaupade eksport 2%, import vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 103 miljonit eurot, mis on 167 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega veebruaris suurenes ning liiduväliste riikidega vähenes. „Enim vähenes just import Euroopa Liidu välistest riikidest ning seda koguni 53%. Seda mõjutas oluliselt mineraalsete toodete, sh erinevate mineraalsete õlide impordi vähenemine Venemaalt ja Valgevenest,“ lisas Leppmets.

Veebruaris eksporditi kaupadest enim elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Enim ehk 53 miljoni euro võrra suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh nisu ja odra), 49 miljoni võrra transpordivahendite (sh sõiduautode) ja 21 miljoni võrra mehaaniliste masinate (sh mootorite) eksport Eestist. 2022. aasta veebruariga võrreldes vähenes enim mineraalsete toodete (68 miljoni euro võrra) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (26 miljoni euro võrra) väljavedu. Eesti päritolu kauba osatähtsus ekspordis jäi eelmise aastaga võrreldes pea samale tasemele, moodustades selle aasta veebruaris 67% koguekspordist.

Eesti peamine ekspordipartner veebruaris oli Soome (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (11%) ja Rootsi (10%). Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (sh staatilisi muundureid), Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat) ning Rootsi puitu ja puittooteid (sh puitpelleteid). Enim kasvas kaupade väljavedu Leetu, Hispaaniasse ja Rootsi. Leetu eksporditi varasemast enam transpordivahendeid, Hispaaniasse põllumajandussaadusi ja Rootsi puitu. Kõige enam vähenes kaupade eksport Hollandisse, Ameerika Ühendriikidesse ja Nigeeriasse. Hollandisse eksporditi varasemast vähem väetisi, Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmeid ning Nigeeriasse teravilja.

Kaupadest imporditi veebruaris Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim ehk 150 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete (sh mineraalsete õlide), 26 miljoni võrra puidu ja puittoodete (sh pikikiudu saetud puidu), 25 miljoni võrra metalli ja metalltoodete (sh ferrosulamite ja lehtvaltstoodete) ning 25 miljoni võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh väetiste) sissevedu. Kõige enam suurenes elektriseadmete (40 miljoni euro võrra), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (39 miljoni euro võrra) ning transpordivahendite (34 miljoni euro võrra) import Eestisse.

Kaupu imporditi Eestisse enim Soomest (16% Eesti koguimpordist), Lätist (12%) ja Saksamaalt (12%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid (sh elektrienergiat), Lätist mineraalseid tooteid (sh maagaasi) ning Saksamaalt transpordivahendeid (sh sõiduautosid). Enim vähenes kaupade import Venemaalt, Valgevenest ja Leedust ning suurenes Lätist, Hollandist ja Soomest.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2021–2023
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2022–2023
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2022 2023 muutus, % 2022 2023 muutus, % 2022 2023
Jaanuar 1 636 1 491 -9 1 781 1 763 -1 -145 -272
Veebruar 1 509 1 533 2 1 778 1 635 -8 -269 -103
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, veebruar 2023
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Sihtriik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 533 100 2 KOKKU 1 635 100 -8
EL-27 1147 75 6 EL-27 1415 86 8
Euroala 20 riiki 860 56 6 Euroala 20 riiki 1072 66 7
EL-i välised riigid 385 25 -11 EL-i välised riigid 221 14 -53
1. Soome 244 16 7 1. Soome 264 16 -8
2. Läti 174 11 12 2. Läti 195 12 27
3. Rootsi 159 10 15 3. Saksamaa 190 12 9
4. Leedu 129 8 39 4. Leedu 144 9 -23
5. Saksamaa 89 6 -12 5. Rootsi 132 8 10
6. Holland 85 6 -21 6. Poola 126 8 12
7. USA 62 4 -23 7. Holland 90 6 39
8. Venemaa 55 4 -10 8. Hiina 62 4 -20
9. Norra 54 4 11 9. Itaalia 46 3 2
10. Taani 54 4 8 10. Tšehhi 39 2 54
Eksport ja import kaubagruppide järgi, veebruar 2023
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osatähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osatähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 533 100 2 1 635 100 -8 -103
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 182 12 41 192 11 25 -11
Mineraalsed tooted (V) 172 11 -28 167 10 -47 4
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 78 5 -25 145 9 -14 -67
Kummi- ja plasttooted (VII) 46 3 15 82 5 -8 -36
Puit ja puittooted (IX) 179 12 -3 57 4 -31 121
Paber ja pabertooted (X) 34 2 0 29 2 13 5
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 35 2 6 65 4 2 -30
Metall ja metalltooted (XV) 120 8 -8 149 9 -14 -30
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 137 9 18 180 11 1 -43
Elektriseadmed (85) 204 13 7 218 13 23 -14
Transpordivahendid (XVII) 140 9 53 195 12 21 -54
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 38 3 4 38 2 7 0
Mitmesugused tööstustooted (XX) 116 8 -6 43 3 -6 73
Muu 51 3 -7 74 4 -28 -23

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Täpsem teave:

Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee

Foto: Shutterstock