Värvitu, lõhnatu ja maitsetuna on vesi parim
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis keskendub sellele, kuidas kiirendada veega seotud probleemide lahendamist. Veega seotud küsimustest Eestis kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Kuigi maitsetu, lõhnatu ja värvitu, on vesi just sellisena parim. Puhta vee tähtsust inimestele on raske ülehinnata, sest puhas vesi on eluks oluline. Vanasti valiti ka elukoht lähtuvalt just vee olemasolust ja kättesaadavusest.
Tänapäeval kasutatakse puhast põhjavett kiiremini, kui loodus suudab seda taastoota. Just veevarude olemasolu ja kättesaadavuse mõttes elame suhteliselt heas piirkonnas. Samas on ka Eesti veekasutus suhteliselt suur ja nii oleme me veevarude kasutusintensiivsuse indeksi alusel 11. kohal Euroopa Liidus.
Kuidas vesi saastub?
Reovee jõudmine pinna- ja põhjavette rikub selle kvaliteedi. Eestis jõuavad saasteained põhjavette kas intensiivselt haritavatelt põllumajandusmaadelt, Ida-Virumaa kaevanduste leketest (mitmesugused jääkreostused) ja ka linnapiirkonnas kanaliseerimata aladelt.
Siiski on kanaliseerimata alade mõju põhjaveele viimase kümmekonna aasta vältel uute reoveepuhastite ja kanalisatsioonivõrkude rajamise tõttu vähenenud. Üldiselt on areng selle poole, et suurem osa tekkinud reoveest puhastatakse vähemalt sekundaarse reoveepuhastuse tasemel. Nii ka Eestis. Sekundaarne ehk bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel, kuni vesi on nii puhas, et seda võib keskkonda lasta. Sekundaarset reoveepuhastust peetakse tavaliselt keskkonnakaitse seisukohalt vastuvõetavaks tasemeks, välja arvatud juhul, kui suublad asuvad tundlikus piirkonnas.
Mis saab tekkinud reoveest edasi?
Eestis on 83% elanike majapidamine ühendatud teisese reoveepuhastusega. Sellise näitaja väärtusega kuulub Eesti viimaste võrdlusandmete alusel nende 16 liikmesriigi hulka, kus sekundaarse reoveepuhastusega puhastakse vähemalt 80% majapidamiste heitvesi. Kuues liikmesriigis (Taanis, Saksamaal, Luksemburgis, Hollandis, Austrias ja Rootsis on vähemalt sekundaarse reoveepuhastusega ühendatud majapidamiste osakaal tõusnud isegi 95 protsendini ja üle selle. Skaala teises otsas on riigid, kus vähem kui üks kahest majapidamisest on ühendatud tõhusa asulareoveepuhastiga.
Märkimisväärne on, et viimasel kahel kümnendil on mitmel riigil õnnestunud saavutada reoveepuhastuse katvuse drastiline kasv, näiteks Küprosel (18,3 protsendilt 82,7 protsendile) ja Portugalil (27 protsendilt 84,6 protsendile).
Piirkonniti on Eestis erinevused küllalt suured. Põhja-Eestis on 94% elanike majapidamine ühendatud teisese reoveepuhastusega, ent Lääne-Eestis on see vaid 68%.
Kuidas panustame Eestis pinnase ja põhjavee kaitseks?
Kulutused pinna ja põhjavee kaitsele ulatusid 2020. aastal 175 miljonini ja moodustasid riigi keskkonnakaitsekulutustest 27%. Euroopa Liidu toetused ulatusid 35 miljonit euroni.
Heitveekäitlejad osutasid 2021. aastal teenuseid 99 miljoni euro eest ning sellest pooles mahus (51 miljoni euro eest) tehti jooksvaid kulutusi heitveekäitluse teenuse osutamiseks. Tegevuse ülejääk ehk kasum ulatus 48 miljoni euroni, mis kattis ka 38 miljoni euro ulatuses tehtud investeeringuid.
Vee ja pinnasekaitse kulutuste tase võrreldes SKP-ga püsib viimastel aastatel 0,6% tasemel ja viimase viie aasta võrdluses on pigem vähenenud (2015. aastal näiteks oli see 0,84% SKP-st). Palju kulutusi reoveepuhastite renoveerimisele on juba ka tehtud.
Siiski kasutab ka Eestis veel osa elanikkonnast reovee kohtkäitluse lahendusi, millest enim on levinud reovee kogumismahutid. Ebapiisav ja puudulik kanaliseerimine ja saastunud põhjavesi võib mõjutada neid inimesi, kes sõltuvad kohalikust põhjaveest ja selle kvaliteedist.
Selliste majapidamiste osakaal, kus aga ei ole veeklosetti, dušši ega vanni, on Eestis ligi 3%. Sellise näitaja osas oleme EL riikide osas viie kehvema hulgas koos Balti riikide, Rumeenia ning Bulgaariaga.
Veepäeva kohta saab rohkem lugeda siit ja siit.
Veega seotud statistikat leiab statistikaameti kodulehelt. Keskkonnakaitsekulutuste osas leiab andmeid statistikaameti andmebaasist.
Eurostati võrdlusandmeid uuri siit:
- vee kasutusintensiivsuse indeksi osas.
- olmeveega varustatuse osas.
- majapidamiste ühendatus vähemalt teisese reoveepuhastusega.
Foto: Shutterstock