Valitsemissektori defitsiit eelmisel aastal vähenes, võlatase püsis stabiilne (parandatud 24.03.2023)
Pressiteates on parandatud punasega märgitud number.
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Statistikaameti tiimijuhi Evelin Ahermaa sõnul lõpetasid 2022. aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused, tulude puudujääk oli vastavalt 388 miljonit eurot ja 104 miljonit eurot. „Sarnaselt aastatagusele jätkus ka seekord keskvalitsuse seisu oluline paranemine – 2021. aastal moodustas puudujääk 785 miljonit eurot, mis oli eelkõige tingitud COVID-19 meetmetest. Defitsiidi vähenemisele on aidanud kaasa suurenenud maksulaekumised: tarbimise kasv ja kiire hinnatõus on suurendanud käibemaksu laekumist, palkade kasv sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumist, viimase suurenemist on mõjutanud ka pensionireform. Seevastu sotsiaalkindlustusfondidel ületasid tulud kulusid ning eelarve ülejääk moodustas 157 miljonit eurot,“ märkis Ahermaa.
Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg*) kasvas, moodustades aasta lõpuks 6,7 miljardit eurot. Jätkuvalt suurenes nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võlg. Keskvalitsuse kohustused sotsiaalkindlustusfondide ees kasvasid 1,1 miljardi euroni. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused suurenesid aastaga vähesel määral (4%), samas pikaajaliste võlakirjadega seotud kohustused kasvasid 62%. Kokkuvõttes jäi valitsemissektori võlatase SKP suhtes stabiilseks, kuna ka SKP kasvas.
Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Keskvalitsuse koguvõlg kasvas aasta varasemaga võrreldes 22%, moodustades aasta lõpuks 6,8 miljardit eurot. Pikaajalised laenukohustused suurenesid minimaalselt (2%), kuid pikaajaliste võlakirjade maht kasvas märkimisväärselt, kuna riik emiteeris 2022. aasta lõpus 1 miljardi euro ulatuses 10-aastaseid võlakirju. Pikaajaliste võlakirjade maht küündis aasta lõpuks 2,5 miljardi euroni (aasta tagasi 1,5 miljardit eurot). Kohustused välismaailma vastu ehk välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustes moodustas 68%.
Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega ning sihtasutused. Nende koondvõlg oli aasta lõpuks 987 miljonit eurot. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused kasvasid 10%. Pikaajaliste võlakirjade maht jätkas aga langustrendi, vähenedes aastaga ligi viiendiku. Välisvõla osakaal püsis sama, moodustades 26% kohalike omavalitsuste võlast.
Sotsiaalkindlustusfondid ehk haigekassa ja töötukassa valitsemissektori võlga ei panustanud.
*Valitsemissektori võlg ehk Maastrichti võlg on valitsemissektorisse kuuluvate üksuste sularaha ja hoiuste, võlaväärtpaberite ning laenude kohustused. Seda mõõdetakse osatähtsusena sisemajanduse koguproduktis (SKP-s). Lihtsustatult öeldes näitab valitsemissektori võlg seda, kui palju on riik laenu võtnud ja kui suures ulatuses hoiustab ta teiste üksuste raha.
Võla nimetus tuleneb Maastrichti kriteeriumitest, kus on euroalaga liitumiseks muuhulgas sätestatud ka kandidaatriigi valitsemissektori võla piir (võlg ei tohi ületada 60% SKP-st). Võlga arvestatakse intressikohustusteta.
Vaata ka valitsemissektori rahanduse valdkonnalehte
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Täpsem teave:
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee