Impordi kasv suurendas veebruaris kaubavahetuse puudujääki

Uudis
Postitatud 11. aprill 2022, 8.00
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 18% ning import 35%. Impordi kasvu mõjutas oluliselt elektrienergia ja mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta veebruariga võrreldes 238 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et veebruaris kasvas import oluliselt rohkem kui eksport ja selle tulemusena oli kaubavahetuse puudujääk läbi aegade suurim. „Ennekõike mõjutas kaubavahetuse puudujäägi suurenemist mineraalsete kütuste kaubavahetus, kus import kasvas rahalises väärtuses oluliselt, eksport jäi aga eelmise aasta tasemele. Mineraalsete kütuse kaubavahetust mõjutas ka hinnatõus. Eelmise aastaga võrreldes kavasid ekspordihinnad kokku 22% ja impordihinnad 25%“ lisas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid. Võrreldes möödunud aasta veebruariga suurenes enim ehk 41 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete (sh okaspuidust liistude, hööveldatud laudade), 36 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh söödanisu) ning 34 miljoni euro võrra mitmesuguste tööstustoodete (sh kokkupandavate puitehitiste) väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Soome eksporditi peamiselt maagaasi ning mootorite osasid, Lätti elektrienergiat, Rootsi kokkupandavaid puitehitisi ja kommunikatsiooniseadmeid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Leetu. Lätti eksporditi enam elektrienergiat, Soome maagaasi ja kokkupandavaid puitehitisi ning Leetu transpordivahendeid.

Reeksport Eestist kasvas 32%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 13%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 71% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu kokkupandavate puitehitiste ning söödanisu eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, metalle ja metalltooteid, masinaid ja seadmeid ning keemiatööstuse tooraineid ja tooteid. Kõige rohkem ehk 110 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste (sh töötlemiseks toodud õlide ja maagaasi) ja elektrienergia, 62 miljoni euro võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete ning 54 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Venemaalt ning samadest riikidest suurenes sissevedu ka enim. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja bensiini, Venemaalt lämmastikväetist ja töötlemiseks mineraalkütuseid ning Leedust mootorikütuseid.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2020–2022
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2021–2022
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2021 2022 muutus, % 2021 2022 muutus, % 2021 2022
KOKKU 2447 3089 26 2633 3574 36 -186 -484
Jaanuar 1190 1607 35 1306 1783 37 -116 -176
Veebruar 1257 1482 18 1327 1791 35 -70 -309
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, veebruar 2022
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga %
KOKKU 1482 100 18 KOKKU 1791 100 35
EL-27 1048 71 27 EL-27 1325 74 34
Euroala 19 riiki 773 52 32 Euroala 19 riiki 1009 56 32
EL-i välised riigid 434 29 0 EL-i välised riigid 466 26 39
1. Soome 230 16 28 1. Soome 247 14 36
2. Läti 156 11 51 2. Leedu 189 11 67
3. Rootsi 138 9 7 3. Venemaa 175 10 41
4. Saksamaa 101 7 13 4. Saksamaa 174 10 19
5. Leedu 91 6 40 5. Läti 159 9 17
6. Holland 88 6 40 6. Rootsi 123 7 34
7. USA 81 5 -2 7. Poola 117 7 41
8. Venemaa 61 4 5 8. Hiina 77 4 72
9. Poola 51 3 21 9. Holland 67 4 26
10. Norra 49 3 1 10. Itaalia 46 3 33
Eksport ja import kaubagruppide järgi, veebruar 2022
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus,% muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1482 100 18 1791 100 35 -309
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 129 9 39 153 8 23 -24
Mineraalsed tooted (V) 238 16 2 323 18 52 -85
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 85 6 41 172 10 56 -87
Kummi- ja plasttooted (VII) 41 3 15 90 5 22 -49
Puit ja puittooted (IX) 187 12 28 84 5 44 103
Paber ja pabertooted (X) 34 2 40 25 1 17 9
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 32 2 -3 67 4 30 -35
Metall ja metalltooted (XV) 130 9 11 177 10 44 -47
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 113 8 15 174 10 33 -61
Elektriseadmed (85) 184 12 20 181 10 30 3
Transpordivahendid (XVII) 92 6 13 162 9 17 -70
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 37 3 7 35 2 -4 2
Mitmesugused tööstustooted (XX) 124 8 38 47 2 21 78
Muu 56 4 -3 101 6 46 -45

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

 

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock