Urmet Lee: "Oleme selleks, et luua tähendust."

Milline oli lõppev aasta Eestis statistikanäitajate põhjal?

Mu meelest oli päris hea uudis, et rahvaarv ei olegi nii palju vähenenud, kui me kartsime. Tööturg on kuni viimase ajani olnud ju päris positiivne, samuti majanduskasv. Vaesuse ja hariduse näitajates ei muutunud midagi radikaalselt, kuid rahvaarv erines prognoosist kõige enam. Tarbijahinnaindeksi ja muude hinnaindeksite muutused ei tee muidugi kellegi rõõmu. Kuid me oleme siin sõnumitoojad ja meid ei maksa süüdistada, et numbrid on sellised.

Tänu meie suurele meeskonnale ja tublidele ekspertidele, on statistikamet „termomeetrina“ suutnud meie ümber toimuvad nähtused ära mõõta ka väga muutlikes oludes. Eelmise kriisi vahetud mõjud majanduses ja tööturul on keeratud teistpidi, kuid uus kriis on toonud numbritesse ja ühiskonda uued uperpallid.

Mida pead statistikaameti suurimaks töövõiduks sel aastal?

Midagi pole teha, kuid silma paistab ikkagi rahvaloendus. See läks väga hästi ja nüüd on see tehtud ning aeg on hakata õppetunde koondama, teistele kogemusi jagama ja uueks loenduseks valmistuma.
Oleme kõigi raskuste kiuste suutnud avaldamiskalendrist hästi kinni pidada ja teha ka lisaks suure suhteuuringu. Statistikaamet paistab silma – me anname välja palju teateid, meid märgatakse ja meilt küsitakse. Sel aastal on vist esmakordselt meie veebil üle 2 miljoni külastuse! Ka tagasiside on meie tegevusele valdavalt positiivne.

Eraldi väärivad väljatoomist ettevõtluse elujõulisuse indeksi väljatöötamise projekt, andmepõhise aruandluse (endine aruandlus 3.0) taas käivitamine ja andmehalduse tiimi täisvõimsuse saavutamine. Kõige taustal on ametis toimunud tehnoloogilised tegevused, näiteks suure päringujõudlusega tarkvaralahendus Exadata on suur pingutus, mis sai lõpuks ära tehtud. Kõigele lisaks korraldasime oma töö ümber palju väiksemale pinnale ilma suuremate tagasilöökideta.
Viimaks ja mitte vähe olulisena on ametil paigas suurepärane juhtide meeskond, kellega koos minna vastu uutele ja põnevatele projektidele.

Kuidas toimub järgmine rahvaloendus ja mis õppetunnid võtad sellest loendusest kaasa?

Järgmine loendus toimub ilmselt mingil kujul 2026. aastal. Milline see täpselt on, sõltub Euroopa Liidu õigusaktist, mida menetletakse järgmisel aastal. Kogemuse registripõhise loendusega võiksime muuta rutiiniks, mida suudaksime probleemivabalt korraldada ka lühikese tähtajaga.
Kui loenduse tehniline pool on lihtsamini tehtav, jääb rohkem aega ka selgitada numbrite tähendust ehk tegeleda valgustusliku andmekirjaoskuse edendamisega. Tööd registritega ja neis olevate andmete ning andmevahetusega, mille ühine nimetaja on andmehaldus, peab edasi arendama. Ka selles osas on meil suured plaanid.
Lisaks on loenduse sujuv korraldamine ja loenduse käigus loodud paiknemis- ning partnerlusindeksid äratanud ka rahvusvahelist tähelepanu, mida püüame jõudumööda jagada ning hoida Eesti statistika mainet endiselt kõrgel.

Sel aastal lõppes statistikaametis üks strateegia periood. Kui edukas see etapp oli?

Oli edukas! Eks plaanid peavadki olema suuremad kui see, mis saab lõpuks reaalselt ära tehtud. Meie nähtavuses on toimunud märgatav edasiminek.
Eelmises arengukavas pandi idanema seeme, mida tahame ka uues kavas edasi arendada – et statistikaamet tegeleb andmetega kogu nende elutsükli käigus. Samuti tähtsustame edaspidi andmete kordategemist ja nendega ümberkäimist samaväärselt nagu statistika tegemist. 

Mõni probleem aga jääbki nurjatuks ega kaogi kunagi ära. Kas või kliendisõbralikkus – mis selle tase siis ikkagi on ja peaks olema ning millise kliendi jaoks? See jääb alati iga juhi ja asutuse väljakutseks.

 

Mis on järgmise arenguperioodi fookuses?

Uus arengukava on sündinud evolutsiooni käigus ja selles toome koos statistikakogumisega selgelt pildile ka andmehalduse. Võrreldes varasemate arengukavadega ütleme nüüd väga selgelt välja, et andmekirjaoskus on see, mille pärast me üldse eksisteerime. Pean selle kirjaoskuse all silmas mitte kitsalt arvutusoskuse või numbrite kasutamise vilumuste parandamist. Teatud mõttes on see nagu valgustuslik tegevus, mis on vajalik tänapäeva demokraatliku ja andmerikka ühiskonna toimimiseks. Selline arusaam andmekirjaoskusest peaks juhtima meie valikuid nii uutes ettevõtmistes kui ka tellimustööde tegemisel. Siiamaani on paljuski mõeldud, et kui me avaldamiskalendri töö ära teeme, on nagu töö tehtud. Me oleme aga olemas selleks, et luua tähendust, mõtestada ja selgitada ühiskonnas toimuvat. See on meie missioon.

Kindlasti vaatame üle oma partnerlussuhted ja võtame fookusesse kliendi rahulolu tagamise. Loome tervikliku kvaliteedi juhtimise käsitluse, kus on koos toimivad kolm valdkonda: statistika tegemise kvaliteet, andmete kvaliteet ja organisatsiooni kui terviku kvaliteet. Me võtame selgema vastutuse andmete kordategemise eest nii oma majas kui ka riigis üldiselt. Statistika tegemise juures lähtume kliendist – mida tal ikkagi päriselt vaja on, arvestades siiski ka Eurostati suunal toimuvate arengutega.

Statistikategemise ümberkorralduse suurprojektiks lähiaastatel on kindlasti makromajanduse valdkond, millest saaks õppida ka näiteks keskkonna, energeetika aga ka ettevõtluse valdkonna metoodikate ja statistika tegemise uuendamisel. Koos rahvastikustatistika ümberkorraldamisega on need ka valdkonnad, kus Eurostat on tulnud või kohe tulemas välja uute õigusaktidega.

Mis suunas arenevad meie andmeteenused?

Statistika tegemisega on tugevalt seotud meie töövahendid. Andmekogumine on jätkuvalt arendusprojektidest üks olulisemaid, mis peab jõudma võiduka lõpuni ning loodetavasti asendame eSTATi peagi millegi kliendisõbralikumaga. Loodan selles projektis järgmise aasta jooksul näha reaalseid tulemusi.

Kohe lükkame tööle ka andmetöötluse ja -analüüsi suuremad projektid, näiteks VAISi väljavahetamise. Kogu meie tööriistapark peab saama uuendatud arengukava lõpuks.

Statistikaameti üks oluline eesmärk on muuta ettevõtjatele andmete kogumine lihtsamaks ja kasulikumaks ning vähendada andmeesitajate koormust. Kuidas see töö jätkub?

Lühike vastus on, jah jätkub! Praegu käib eraandmetele juurdepääsu üle Euroopa Liidus suur võitlus. Meie valdkond näeb seda kui üht head võimalust vähendada andmeandjate koormust ja meie soov selle juures pole muud, kui vabastada võimalikult suur hulk andmeandjaid andmete andmise kohustusest.

Kindlasti muutub eraandmetele juurdepääsus midagi järgmise arengukava perioodi jooksul. Telekomi ettevõtted saaksid siin olla suureks abiks, et võiksime ära kaota andmete küsimise väga paljudelt Eesti ettevõttelt aga ka üksikisikutelt.

Millise tööandjana kirjeldaksid statistikaametit ja millisena sooviksid seda tulevikus näha?

Tööandja atraktiivsuse indeksi järgi saavutasime sel aastal 254 tööandja seas avaliku sektori organisatsioonidest koha esikümnes ja üldises arvestuses olime 32. kohal. See on hea tunne, et inimesed peavad statistikaametit ägedaks kohaks, kus töötada. Soovin näha sellisena meie asutust ka edaspidi.

Organisatsiooni puudutavate tegevuste eesmärgiks oleme uues arengukavas seadnud püüdluse olla atraktiivne ja ühiskonnamuutustele kiirelt reageeriv organisatsioon, mis loob oma inimestele uuendus- ja koostöömeelse ning arengut toetava keskkonna. Omalt poolt teen kõik, et see eesmärk saaks ka täidetud.

Lõppev aasta tõi statistikaametile mitu väliskohtumist. Eestis käis delegatsioon Abu Dhabist, statistikaameti inimesed Leedus. Mida on meil neilt ja mida neil meilt õppida?

Meie käest küsitakse kõike, mis on seotud rahva ja eluruumide loendusega, andmehalduse ja -hõivega. Me ise otsime sarnaselt mõtlevaid partnereid, et edendada oma seisukohti Euroopa Liidu õigusloome protsessis, mis on seotud nii andmehalduse kui ka sisuvaldkondade määrustega. Välissuhtlus on hea, et end harida ja saada väärt nõu, palkamata selleks kalleid eksperte.

Samuti on eriti väikeses riigis oluline, et meie inimesed oleksid osa ekspertvõrgustikest, mis aitaks kaasa nii enese- kui ka organisatsiooni arengule.

Mida soovid Eesti poliitikakujundajatele ja kogu rahvale uueks aastaks?

Rohkem usaldust üksteise, aga ka meie väikese riigi suhtes! Meie jaoks väljendub see andmete meie kätte usaldamises ja meie vastutustundlikus käitumises nende andmete kasutamisel. Kuna usaldus on kahepoolne, siis tulevasel valimiste aastal on eriti hea näidata, kui oluliseks peavad poliitikakujundajad andmeid. Loodetavasti on andmete kui meie ühise vara käsitlus ka mingil moel jõudmas poliitiliselt oluliste teemade pingereas nende hulka, millega peab tegelema. Meie ulatame kindlasti oma abikäe kõigile, kes andmeid tahavad ja vajavad või neist aru ei saa. Lihtsalt küsige. Ärge kartke! Head andmeaastat!