Tüüpiline eksportöör oli 2021. aastal keskmise suurusega tööstusettevõte

Eesti päritolu kaupade eksport oli stabiilne

Kogu ekspordis on Eesti päritolu toodete osatähtsus viimastel aastatel olnud stabiilne ja see jäi ka 2021. aastal 72% juurde. Eesti päritulu kaupade eksport kasvas aastaga 29% võrra.

Kaubagruppidest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete väljaveos (96% Eesti päritolu kaupasid). Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbli, madratsite, kokkupandavate ehitiste) eksport (89%), järgnesid paberi ja pabertoodete (87%), kivist, kipsist ja tsemendist toodete ning loomade ja loomsete toodete eksport (84%). Eesti päritolu kaupade väljaveo osatähtsus oli kõige väiksem kunstiteoste kaubajaotises (3%).

Eestist pärit kaupu eksporditi kõige rohkem Soome, Ameerika Ühendriikidesse ja Rootsi. Kõige enam suurenes Eesti päritolu toodete väljavedu Ameerika Ühendriikidesse, Hollandisse ja Ühendkuningriiki. Enim vähenes aga eksport Hiina, Marokosse, Panamale ja Lõuna-Koreasse.

Millised on need ettevõtted, kes ekspordivad ja impordivad kaupu?

Kõige suurem on ettevõtete arv nii ekspordis kui impordis mikroettevõtete hulgas, kus tööga on hõivatut alla 19 töötaja. Kogu eksportivatest ettevõtete arvust moodustavad sellised ettevõtted 74% ja importivatest ettevõtetest 84%. Samas käibe osas moodustavad mikroettevõtted kogu ekspordist 19% ja impordist 28%. Kõige suurema käibe aga annavad keskmise suurusega ettevõtted, kus on 50 kuni 249 töötajat. Kogu ekspordi käibest moodustavad sellised ettevõtted ligi 43% ja impordi kogukäibest 38%, samas nende ettevõtete arv on eksportivatest ettevõtetest on 4% ja importivate ettevõtete arvust 3%. Kõige vähem on meil suurettevõtteid, kus on üle 250 töötaja, sellised ettevõtted moodustavad nii eksportivate kui ka importivate ettevõtete arvust vaid ühe protsendi. Samas aga ekspordi käibest andsid nad ligi 14% ja impordi kogukäibest 13%. Meie numbrites on päris suur osa ka määramata ettevõtetel, mille taga on välisfirmad, kes pole end Eestis registreerinud ettevõttena, vaid on maksukohustuslased või kaudse ekspordi ja impordi tegijad. Sellised ettevõtted toovad kauba Eesti riigi piirile, et eksportida see väljapoole Euroopa Liitu või tuua hoopis kaubad Euroopa Liidu territooriumile.

Eelmisel aastal on enim suurenenud mikroettevõtete arv eksportivate ettevõtete hulgas kolme protsendi võrra ning importivate ettevõtete hulgas 11% aga samas määramata ettevõttete osas on toimunud vähenemine eksportivate ettevõtete osas 11% ja importivate ettevõtete osas 17% ulatuses. Vähenemine on tingitud eriti kaupade liikumise pidurdumisest kolmandate riikidega.

Tegevusalade jaotus väliskaubanduses

2021. aastal andsid suurima osa ehk 45% Eesti koguekspordi käibest töötleva tööstusega tegelevad eksportijad. Järgnesid hulgi- ja jaekaubanduses (22%) ning laonduses ja veonduses (11%) tegutsevad majandusüksused. Võrreldes 2020. aastaga suurenes enim töötlevas tööstuses tootvate majandusüksuste eksport (1,1 miljardi euro võrra), järgmisena ligi 2 korda laonduses ja veonduses tegutsevate ettevõtete eksport (947 miljoni euro võrra) ning hulgi- ja jaekaubanduses ettevõtete eksport (634 miljoni euro võrra). Enim ehk 59 miljoni euro võrra kahanes kutse-, teadus- ja tehnikaalaste ettevõtete eksport.

Suurima importkäibega oli hulgi- ja jaekaubandusega (49% Eesti koguimpordist) ning töötlevas tööstuses (23 %) tegelevad ettevõtted. Võrreldes 2020. aastaga kasvas enim järgmiste tegevusalade majandusüksuste importkäive: hulgi- ja jaekaubandus (2,3 miljardi euro võrra), töötlev tööstus(905 miljoni euro võrra), laondus ja veondus (770 miljoni euro võrra) ning elektrienergia, gaasi varustamine  (430 miljoni euro võrra).

Kaubavahetus majanduse põhikategooriate järgi

Lõpptarbimise järgi saab kaubad jagada kapitalikaupadeks, vahetarbekaupadeks, tarbekaupadeks ja muudeks kaupadeks.

Kõige rohkem eksporditi ja imporditi 2021. aastal Eestis vahetooteid ehk tootmiseks mõeldud tooteid – 60% Eesti koguekspordist ja 55% kogu impordist.  Vahetoodete all kajastatakse tööstusele minev tooraine, töödeldud tooted, masinate ja seadmete osad, määrdeained ja kütused (v.a mootoribensiin).  2020. aastaga võrreldes suurenes vahetoodete eksport ja import 5%. 

Kapitalikaupade osatähtsus Eesti koguekspordis oli möödunud aastal ligi 19% mis on ühe protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem. Kapitalikaubad moodustasid 14% Eesti impordist, jäädes sellega 2019. aastaga võrreldes samale tasemele. Kapitalikaupade all kajastatakse masinaid, tööstuslikke sisseseadeid ja tööstuslikke transpordivahendeid (v.a sõiduautod).

Tarbekaupade ekspordi osatähtsus Eesti koguekspordis oli 18% ning impordi osas 20%, mõlemas voos toimus vähenemine 2020. aastaga võrreldes kolme protsendi võrra. Tarbekaubad on kaubad, mis tulevad müügile kaubanduses (nt toit, jook), kestvuskaubad, poolkestvuskaubad, mitte-kestvuskaubad ja transpordivahendid (v.a sõiduautod). Muude kaupade ekspordi osatähtsus Eesti koguekspordis oli 6%, mis 2019. aastaga võrreldes jäi samuti samale tasemele. Muude kaupade all kajastatakse mootorikütust, sõiduautosid ja teisi klassifitseerimata kaupu. Grupp kahanes aastatagusega võrreldes ekspordi osas 2% ja impordi osas 1%.

Kaubavahetuses elaniku kohta on Eesti üle keskmise

Eestis oli eksport elaniku kohta 13 698 763 eurot, mis on EL-i keskmisest (12 540 eurot) ligikaudu 1158 euro võrra suurem. Import elaniku kohta oli Eestis aga 15 014 eurot ehk Euroopa Liidu keskmisest (12 229 eurot) ligikaudu 2785 euro võrra suurem. Oma näitajatega ületame nii Soomet, Leedut kui ka Lätit.

Kõige väiksem oli eksport elaniku kohta Küprosel ( 3589 eurot), Kreekas (3738 eurot) ja Rumeenias (3850 eurot). Ekspordis ei kajastu ainult riigi omatoodang, vaid ka teiste liikmesriikide kaupade vahendamine selle riigi kaudu ehk reeksport. Enim mõjutab reeksport Hollandi ja Belgia väliskaubandust. Nende riikide ekspordinäitajad olid mullu ka EL-i suurimad – Hollandis 40 512 ja Belgias 39 951 eurot elaniku kohta.

Kaupu imporditi ühe elaniku kohta enim Belgias (37 393 eurot), Hollandis (36 721 eurot) ja Luksemburgis (34 410 eurot), vähim aga Rumeenias (5122 eurot), Bulgaarias (5654 eurot) ja Kreekas (6015 eurot).

Lisainfot saab väliskaubanduse valdkonnalehelt ja väliskaubanduse rakendusest.